Vjatšeslav Leedo: ükski inimlik nõrkus pole mulle võõras

„Aga ära sa jumala pärast ütle, et olen vihane, kibestunud... Mul on tööd siiamaani,” kinnitab Saaremaa suurärimees Vjatšeslav Leedo ja viipab käega üle pea.

„Ma pole kibestunud ja nutma ei hakka – mul on piisavalt ärisid, millega aega sisustada – lihtsalt kahju on vaadata, kuidas toimivat asja mõtlematult lõhutakse,” mõtiskleb omade ringis Slavikuks ja rahva seas praamikunniks kutsutav Vjatšeslav Leedo (64), kui räägime riigi söakusest tema laevabisnisest välja trügimisel.

Kõik me ju teame Leedot. Ta nime. Aga kust ta tuli? Kes ta on? Kuidas sai temast isik, kelle peal nii mõnigi endine võimumees on hambad murdnud ning kelle laevaärist väljapuksimine näikse olevat olnud me valitsuste pealisülesanne läbi iseseisvusaja. Miks teda ei sallita? Ja kuidas ikkagi suutis ta teda bisnisest välja trügivale riigifirmale müüa nelja miljoni euroga vana ja väsinud parvlaeva, mille ise soetas paarkümmend aastat tagasi poole odavamalt?