Martinson ja sõbrad
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
17.03.2017 12:04
Ivan Martinovitsh ajab lootusetult sassi kaks erinevat ajaloosündmust: II-Maailmasõja tema suurt kodumaad laastanud Velikaja Otstshestvennaja Voina - mis on küll tegelikult pigem ideoloogiline konstruktsioon, aga see selleks...
17.03.2017 12:17
Sõja võitsid venelased aga sõjast võitsid ameerikilased. Ameeriklaste tegevuse kaudu (Atlandi harta) kaotas Suurbritannia oma juhtiva osa maailmas koloniaalvõimu näol, USA-st sai juhtiv maailmariik. Selle eelduseks oli, et USA sõdis väljaspool oma mandriosa, Euroopa ja Jaapan, indo-Hiina jt. rääkimata Venemaast, olid varemetes, USA oli igas mõttes ülimuslikuks saanud, aitas Euroopa majanduse taastada, seejuures Saksamaa majanduse, kindlustades nii oma partnerite sõltuvuse ja oma ülimuslikkuse.
Mis Suurbritanniasse puutub - Hitleri Saksamaa invasioon Venemaale päästis Suurbritannia halvemast. Churchillilt pärineb kuulus ütlus: "Kui Hitler tungiks põrgu, ma ütleksin kuradi kohta mõne hea sõna" Ta pidas põrgu all silmas Venemaad ja kuradi all Stalinit, keda ta väidetavalt siiski imetles. - Tegi puuatradega Venemaast aatomiriigi. - ?
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    17.03.2017 14:56
    1942. aastat mõtlesin muidugi
    17.03.2017 17:17
    "USA oli igas mõttes ülimuslikuks saanud, aitas Euroopa majanduse taastada, seejuures Saksamaa majanduse, kindlustades nii oma partnerite sõltuvuse ja oma ülimuslikkuse."

    Tõesõna, abistaja on nagu lapsevanem, kes viskab heldelt füüri. Füür on mõnus, aga omaette olla ei lasta. Mingi osa rahvast eelistab elada vähema füüriga, aga vanematest eraldi. Huvitav, miks?
    17.03.2017 19:15
    See on ilmselge, kuna lisaks muule aretas välja ka aatompommi. Seda siis parimate peade ja suurte rahade abil, mis muidu oleks ehk võimatu olnud. Nõukogud pidid spioonide teeneid kasutama eelkõige. Kartsid nad omakorda, et maailma tekkib vaid üks üliriik, tõsi, mis tänaseks ongi juhtunud. See poleks olnud just hea variant tasakaalu mõttes.
    Võibolla kaotas eelkõige just sotsialismi üritus oma hoo, kuna miljonid ja miljonid jäid lahinguväljadele, otsa veel võidurelvastumine. Parimad jäid just lahinguväljadele.........sellest ei toibutud vist enam kunagi.
    Nojaa, sekka veel lauslollusi ikka ka kirsiks tordile.....aga eks neid tee paljud-paljud......ka tänapäeval!
    PS. Hitleri sõjamasin lasti kraavi Sarmaatia lagendikel, ca 80% võimekusest. Ilma Nõukogudeta poleks seda juhtunud, nii võimas oli see masin.
17.03.2017 15:36
Piisab pelgalt sellest kui kokku rehkendada, kuipalju Saksa väge seisis venelaste vastu ja kuipalju teiste vastu, et aru saada, kus löödi kõige otsustavamad lahingud II MS-s.

Lääneliitlased hakkasid alles siis end liigutama kui oli näha et venelased suudavad ilma nendeta vallutada mitte ainult kogu Saksamaa vaid võtta ära ka Pariisi, Rooma, Oslo, jt kohad.
    17.03.2017 15:38
    Ja see, mida tegid venelased Kaug-Idas oli ka müstiline. Jänkid oletasid, et japsid võitlevad veel mitu aastat, läks aga teisiti.
    17.03.2017 17:19
    Võimatu on öelda mis täpselt sundis Jaapanit kapituleeruma - kas kaks aatopommi, Tokio mahapõletamine USA õhurünnakute käigus või NL vägede kiire edasiliikumine Mandzhuurias. Ma kipun arvama, et traditsiooniline nägemus jääb minu puhul peale.
17.03.2017 16:01
Pole millegi üle imestada! Ida-Euroopas, polnudki inglastel midagi kaotada. Nende varandus asus igal pool mujal ja seda ohustas Saksamaa ainult Põhja-Aafrikas. Hiinas ja Jaapanis oli ta oma positsiooni kaotanud juba enne sõja algust Euroopas.
17.03.2017 16:25
See on siiski palju keerulisem kui sinu kommentaar seda arvata laseks. USA ja Suurbritannia olid demokraatlikud riigid mitte nagu Saksamaa ja NL. Ja Roosevelt ning Churchill polnud absoluutse võimuga diktaatorid. Roosevelt pidi kongressi ja avalikkust kaua töötlema enne kui sõtta astumise plaaniga lagedale tulla. Ka Churchill soovis kaitsta eelkõige Suurbritannia (kohati koloniaalseid) huve. Põhjus miks Normandia dessant pikalt edasi lükkus oli lihtsalt teadmine, et liitlased vajavad väga selleks väga suurt arvulist ülekaalu ja muidugi ka vastuolud liitlaste endi vahel. Suurbritannia oli Saksamaaga sõjas enne NLi. juba ajast mil Saksamaa ja NL olid "liitlased". (Sissetung Poolasse 1939). Mingit sõda Euroopa mandril poleks GB aga saanud pidada. GBl praktiliselt puudus armee. Osa elavjõudu küll evakueeriti Dunkirkist kuid tehnika jäi enamuses maha.
17.03.2017 18:16
oli Steineri roll siiski niivõrd väike. Arvan aga, et Saksa folklooris on tal kindlasti koht olemas.
    17.03.2017 22:16
    "Võibolla 17.03.2017 18:16
    oli Steineri roll siiski niivõrd väike. Arvan aga, et Saksa folklooris on tal kindlasti koht olemas."

    Nalja teed või? Sakslased vajuvad Steineri nime kuuldes minestusse. Ma üritasin vahepeal saada Saksamaalt politseiraporti koopiat tema surma kohta. Müncheni politsei isegi vastas muide mu viisakale meilile. Nad ütlesid, et neid polnud olemas, kui politsei Steineri ukse maha murdis ja tema surnukeha leidis.
    Soomest on palju rohkem abi. Nemad (!) Steinerit ei eita. Isegi Steineri kõne on Soome raadioarhiivis ilusasti olemas.
    Tegelikult võiksid sakslased Steineri romaani (romaanid?) avaldada. Ma ei tea muid kindraleid, kes oleks ka ilukirjandust kirjutanud.
17.03.2017 22:09
Brittide maailmanägemus on verega kätte võidetud. Sellal kui sovetid ja natsid liitlastena Poolat veristasid (ning eestlased Soomet parastasid, et noil nutikust polnud venelastele järgi anda) ja kogu mandri-Euroopa sakslaste kanna all ägas, pidasid britid viimasena üksinda vastu Luftwaffe massilisele õhurünnakutele kus pool Londonit tuhaks põles. Veel enam, löödi ka nii valusalt vastu, et natsid igasugused edsised vallutusplaanid kalevi alla pidid panema. Nii säilis ka ainus ja viimane maalapp Euroopas mille kaudu hiljem Venemaal hing sees hoiti ning viimaks ka lääne-Euroopa vabastati. Lihtsalt ka Eestis on ehk aeg veneaegsest ajaloonägemusest ja "suurest isamaasõjast" veidi kaugemale näha.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

Kultuur

Facebook

Amarillo Tex-Mex restoran Amarillo

Peakokk soovitab:

Mehhiko parimad palad Texase maitsetega vürtsitatult:

  • Tulise toidu austajale tacod ja burritod
  • Üle linna kuulsad Amarillo Famous burgerid
  • Maiasmokkadele suus sulavad kohapeal valmistatud küpsetised
  • Avatud linna kuumim päikeseterrass!
Vaata lähemalt