Kui Rita Falk kümmekond aastat tagasi töötuks jäi, leidis ta, et aknast välja vaatamise asemel oleks targem kirjutada romaan. Keeruline öelda, kust ta inspiratsiooni ammutas, aga näib, et M.C. Beatoni loodud laikspolitseinikult Hamish Macbethilt.

Oli, kuidas oli, aga saksamaine õigusekaitsja Franz Eberhofer, on Šotimaa kolleegist naljakam ja kummalisem, ilmselge memmepoeg ja paras äpu, kelle päeva sisustavad jalutuskäigud koer Ludwigiga, kurdi vanaema tassimine kõikvõimalikele allahindlustele, isa talumine – koo tõmbab kanepit ja kuulab päevad läbi The Beatlesit – õllejoomine kohalikus kõrtsis ja õhtused kodused söömaajad, kus nauditakse talvakartulikneedleid (retseptid on raamatus olemas) ja muud säärast.

Rahulik elu saab otsa siis kui Eberhoferi kodutanumal, kuhu ta Münchenist kupatati, Niederkaltenkircheris Alam-Baieris, hakkavad juhtuma kummalised õnnetused. Üks tüüp sõidab koerarihma otsa, mille ühes otsas on Ferrari (daam) ja teises Müts (koer), teisele kukub konteiner pähe ja pannkoogistab ta...

Võiks arvata, et Eberhoferi Franz on liiga kõlupea, et asjasse selgust saada, ent samas... Kas polnud inspektor Jacques Clouseau parim mees Interpolis?

Saab näha, kuidas Eesti lugeja Eberhoferi Franzi lood, mis on Saksamaal ääretult soositud, vastu võtab. Hamish Macbeth läheb siinsetele igatahes suurepäraselt peale ja ehk muutub saksapärane Clouseau kah omaks.