Kui uskuda Wikipediat, on Gardner kirjutanud 82 advokaat Perry Masoni romaani, eesti keeles on neist saadaval – kui on – 53. Ehk siis 29 on tõlkimata. Aga see statistika võib olla ka ekslik.

Fakt on igatahes see, et Gardneri raamatud on lettidelt kadunud, vaid antikvariaatidest võib üht-teist leida. Ehk siis eestlane armastab Masonit.

Kui räägitakse, et Agatha Christie kirjutas üht ja sama romaani 80 korda, siis Gardner seda enam. Christiel muutus kohati süžee – tapatöö võidi toima panna laevas või rongis või lossis –, Gardneril ei muutu.

Ainsastki Gardneri raamatust ei puudu järgmised punktid:

* Ühel hetkel astub Masoni büroosse sisse noor kaunis neidis (tõsi, siin on ka vaheldusrikkust – kord on piiga blond, kord brünett) ja palub abi.

* Selgub, varem või hiljem, et neidist süüdistatakse mõrvas.

* Mason on veendunud piiga süütuses ning asub õiget mõrvarit otsima.

* Advokaat saab abi oma värvikalt ja nutikalt sekretärilt või õigemini büroojuhilt Della Streetilt.

* Mason ja Street teevad midagi ebaseaduslikku.

* Süüdistatav blondiin või brünett räägib Masonile valet ja tolle teekond püha tõe juurde pikeneb.

* Eradetektiiv Paul Drake ja ta mehed, kelle Mason palkab, uurivad välja midagi olulist, mis politseinikele kahe silma vahele jääb.

* Rumal seersant Holcomb ja pisut targem leitnant Tragg on veendunud, et seekord veavad nad Masoni kohtu ette ja ta jääb advokaadi litsentsist ilma.

* Toimub kohtprotsess, mis paelub üldsuse suurt tähelepanu, sest kõik tahavad näha Masoni kaotust.

* Mason ongi kaotamas, kuid viimasel hetkel saab ta olulise info, mis tema kliendi süütust tõestab.

* Keegi maksab Masonile hea töö eest pataka raha.

* Kohtuvõidu tähistamist restoranis häirib teade, et järgmine klient juba ootab Masoni ukse taga.

Ühesõnaga, kõik on sama raamatust raamatusse, aga ikka loetakse. Suurel kiirusel ja hulgakaupa. Miks ka mitte – ikka on põnev. Igatahes on Gardner müügiedult läbi aegade kolmas krimikirjanik maailmas Agatha Christie ja George Simenoni järel