RAAMATUBLOGI: Jaht "õigusjumalannale"
Annad sõrme, võtab käe. Geir Tangen on Norra tuntuim krimkade blogija ning loomulikult hakkas tal hinges kripeldama, et miks peaks kirjutama teiste loomingust, kui võiksin ise luua.
Rääkides numbritest, siis „Maestro“ tõusis kiiresti Norra raamatumüügi edetabeli tippu ning muu maailm asus aktiivselt soetama tõlkimisõigusi. Ehk siis hobi osutus ühel hetkel tulusaks.
Tangen ei vii sündmuspaika metropoli, vaid oma koju, väikelinna Haugesundi. Siis saab raamatusse kirjutada pealinnast appi saadetud tähtsa uurija, kellele kolkapolitseinikud kenasti koha kätte näitavad – üks kena, krimkades tavapärane „lolli ülemuse“ liin taas juures.
Peaosalisi on kolm. Esiteks masendunud ja sära kaotanud kunagine staarajakirjanik, kellele ühtäkki hakkavad laekuma e-kirjad mõrvarilt, kes annab umbmääraselt teada, keda, millal ja miks ta teise ilma saatma hakkab. Kõik hukatavad on mingil eluhetkel väidetavalt kurja teinud, ent karistusest pääsenud. Seega võtaks kurjategija endale justkui mõõka kasutava õigusejumalanna rolli.
Teist kandvat rolli kannab politseiuurija Lotte Skeisvoll, kes proovib kõigi vahendite ja jõududega mõrvarit ennetada, et päästa mõnigi inimelu.
Kolmas peapersoon on kummalist mängu mängiv mõrvar – ta justkui tahaks vahele jääda. Paraku ei jää, on hoopis kuratlikult edukas. Alati on varuks plaan B, kui plaan A ei tööta.
Põhiloo kõrval kulgeb teinegi stoori – neli aastat tagasi kirjutas staarajakirjanik põhjapaneva loo pedofiilsest ministrist, kuid vajus seejärel musta auku. Ei ühtki säravat artiklit. Miks? Mis ammustel aegadel juhtus?
„Maestro“ pole põhjamaiste krimkade säravaim täht, kuid lugeda kannatab küll ja veel. Raamatule on oodata järge. Esialgu plaanis Tagen triloogiat, ent kui Lotte Skeisvolli saagad müüvad, võib sari märksa pikemaks venida.
