Aga just nii läks kahe noore reisijaga, kes võtsid nõuks Euroopale tiir peale teha. Rumeenia ja pime mets paneb hoobilt mõtlema Draculale. Ning kui ühel hetkel kaob kolmandana rongist maha astunud kohalik ja sa märkad keset laant maja ja astud sisse ja näed seal midagi säärast, mis sind hetkega ning täiel kiirusel minema peletab...

Lugeja ei tea pikalt, mille või kellega Laura ja Daniel keset Rumeenia laant kohtusid, ent see oli sedavõrd õudustäratav, millest lahti ei saa. Muide, ka filmis „Lõuad” ilmub hai kaadrisse alles esimese tunni lõpus.

Kogu see košmaar tuleb noortega kaasa ka Inglismaale, kus kõik jätkub ja jätkub ja jätkub. Paranoilised pöörded siia ja sinna ning keegi kurat ei taipa, kuhu see lugu välja viib ning mis on tõde, mis vale.

Tegu pole selgepiirilise õudukaga a la Stephen King, vaid õudukaelemente täis pikitud kriminaalse stooriga, mida tänapäeval nimetatakse psühholoogilisteks thrilleriteks. Psühhot on, thrillerit samuti ehk siis kokkuvõttes: kannatab lugeda küll.