RAAMATUBLOGI: Kas Krimmi ja Gaza sektori okupeerimisel on vahe? Ehk kas Iisrael on okupant?
Gaza sektor, Golani kõrgendikud ja Siinai poolsaar oleksid kui maailma keskpunkt, arvestades tunde ja tunde, mis on kulutatud aastate jooksul uudistesaadetes nendest piirkondadest rääkides. Paraku on jutt neutraalne – Gazas juhtus seda ja teist, enamasti vägivaldset. Aga mis tegelikult ses Iisraeliga piirnevas paigas toimub?
Ahron Bregman, Inglismaal elav juut, paneb asja karmilt paika – Gaza sektor on okupeeritud Iisraeli poolt ning tähendab süsimusta plekki juutide ajaloos.
„Seisin silmitsi okupatsiooni loodud tegelikkusega, kui mind, Iisraeli armee noort ohvitseri, saadeti Gaza tänavatele patrullima,“ kirjutab Bregman sissejuhatuses. „“Reoveekraavid, sillutamata tolmused tänavad, roisulehk, pimedatel kõrvaltänavatel piredalt haukuvad koerad ja prahis ringi siblivad kohutavalt suured rotid, kuid peamiselt kohaliku rahva silmatorkav vaenulikkus vapustasid mind hingepõhjani. Alles siis torkas pähe, et tegelikult olin okupant MINA, NEMAD olid okupeeritud rahvas, ja maa, mida ma oma armeesaabastega tallasin, oli nii ebameeldiv, kui see mõte ka polnud, okupeeritud maa.“
Kümmekond aastat hiljem leidis autor, et Gazas toimuv on nagu USA sõda Vietnamis – vale, ebamoraalne ja häbiväärne – ning ta lahkus kodumaalt.
„Neetud võit“ ongi okupatsiooni ajalugu läbi nelja kümnendi, kusjuures Bregman ei saa aru, kuidas saab rahvus, kes on nõnda palju kannatanud, põhjustada samaväärseid kannatusi teistele.
Gaza konflikt on kui perpetum mobiile. Palestiinlased tulistavad raketi Iisraeli suunas, tappes ühe-kaks-kolm inimest. Mis on andestamatu tegevus tõesti. Mispeale ründab Iisrael vastu, hävitades paarsada tsiviilisikut. Ja nii katkematult. Vastupanuliikumine Hamas väidab, et tegu on vabadusvõitlusega okupantide vastu, Iisrael väidab, et kaitseb oma kodanikke. Surnud ring.
Kusjuures kõigi õiguslike terminite järgi on Gaza sektor okupeeritud territoorium, sest Iisrael on selle maatüki muust ilmast eraldanud, mida teha ei tohiks.
Bregman kirjutab kõigest, mis on toimunud pärast kuuepäevast sõda 1967. aastal ja miks pole suudetud sõlmida rahu. Tal on kasutada kõige muu kõrval ka salajased materjalid, dokumendid memod ja kirjad, mis selgitavad, miks üks etniline grupp valitseb teise etnilise grupi üle. Apartheid, vaat see toimub Gazas, teeb autor järelduse.
Tulevikku näeb Bregman paraku tumedana. Okupatsiooni saaks lõpetada vaid Iisraeli ja palestiinlaste vahelise otseste läbirääkimiste tulemusena , kui osapooled nõustuvad Iisraeli kõrval rahus elava Palestiina riigi loomisega. „Kuid praeguseks on ülimalt selge, et iisraellased – tugevam pool, kelle käes on ka enamik eeliseid – ei tee midagi, kui neid selleks ei sunnita.“
