Esiteks on saared niigi kahtlased paigad, kus aina juhtub. Ja teiseks juhtub enamasti siis, kui üks saja elanikluga maalapp keset merd satub tuulte ja tormide kätte ning muutub äralõigatuks. Juhtumine ei tähenda seda, et kellelgi pannakse tuuri vana jalgratas või rebane viib kana ära. Mõrv, ikka mõrv.
Piisab Shetlandi sümpaatsel politseinikul Jimmy Perezil armsamaga kodusaarele Fair Isle’ile kihlust tähistama tulla, kui juhtubki.

Kõige keskmeks on linnuvaatlusjaam, kuhu tullakse kõikjalt. Võib arvata, et noh, vaatlevad rahumeelselt linde ja mis seal’s nii erilist. Aga selgub, et tegu on ääretult kirgliku seltskonnaga, kellel on oma hierarhiasüsteem ja puha. Kes näeb elu jooksul Suurbritannias rohkem sulelisi, see on tegijam. Ning kae üllatust – saarele maabub kauge külaline, Alaskast pärit trompetluik. Kes teda esimesena märkab, on superstaar, tema elu pole asjata elatud ja nimigi kirjutatakse „Briti lindude” harulduste ülevaatesse ja puha. No mida veel siitilmast tahta. Ning kohe, kui torm vaibub, ründavad saarele kümned linnuvaatlejad, et trompetluike näha, linnuke kirja saada ning sellega kübeme võrra tegijamaks muutuda.

Ent kas linnuvaatlus ja sellega seonduv võib olla mõrva põhjuseks? Kui võib, siis on maailm tõesti hulluks läinud. Mis vahe on, kui sa hoomad miskit lendajat esimese, teise või kolmandana? Ent kui üks kahtlusalune tunnistab, et mõne linnu nägemise eest on ta võimeline tapma, siis...

Tuleb tunnistada, et „Sinine välk” on Shatlandi sarja tumedaim teos. Palju nukrust ja hämarust, liiga vähe päikest. Samas on selge, et Cleeves tunneb saarte ja lindude teemat äärmiselt põhjalikult ning tema raamatute tausta tõepärasuses ei maksa kahelda. Mis omakorda tähendab, et Fair Isle’ile ei kipuks minema ja linnuvaatlejate seltskonnast hoiaks samuti eemale.