Hää lihtne lugemine, tuttavaks saanud tegelastele kaasaelamine, ei mingeid sotsiaalprobleeme... Tõsi, Beatoni mõlemad tegelased – nii Agatha Raisin kui Hamish Macbeth proovivad lahendada eraelusisi muresid, leida paarilist, ent see pole riiklik ega üleilmne probleem.

Linna- ja suviti väga pisikese kogukonna liikmena pole eriti hästi kursis külaeluga, saati Inglismaa külaeluga, ent ju toimuvad asjad nii, nagu Beaton neid kirjeldab.

Kui mees võtab imekauni ja noore naise ning veedab hulga aega tööl, tekib ikka kahtlusi. Et kui sünnis ta teinepool Mabel on. Kahtlustest vabanemiseks on hea võimalus – tuleb palgata detektiiv noorikut jälgima.

Just sellise töö Raisin vastu võtabki, sest tema detektiiviagentuuril pole rügamist just palju ja rahaline seis seetõttu kesine. Niisiis asub ta koos eaka uue abilisega tanualust jälgima, et äkki teeb too miskit pattu.

Paraku lähevad asjad teinekord nihu. Eks arvasid paljud, ka prokuratuur, et üks meie kunagisi juhtivpoliitikuid on pätt ja kaabakas, kuid mehe kinnitusel on ta puhas kui prillikivi. Kuna kohtuprotsess lõpetati, siis nii ilmselt ka on.

Ehkki tolle poliitiku prillikividuse võib kahtluse alla seada, siis Mabeli oma kindlasti mitte – Raisin uuris siitnurgast ja sealtnurgast, tõi tulemused keskpõrandale kokku ning selgus, et tegu on vähemalt ema Theresa, kui mitte neitsi Maarjaga. Ei vähimatki vihjet patuteole.

Kui asi tundub olevat selge ja kaane all, saadetakse Mabeli abikaasa ootamatult teise ilma ning kogu asi võtab hoopis teistsuguse pöörde. Nüüd tuleb Raisinil välja selgitada, kas püha naisterahvas võib olla hoopistükkis mõrvar.