RAAMATUBLOGI: Kes omab hiiglast, on valitseja
Mis juhtub, kui me leiaks tükkidena laialipillatud üüratu tapjaroboti ja paneks selle kokku? Kes hüperrelva omab, on maailma valitseja.
Kui kirjeldada kirjandusaastat 2016, tuleb esimesel hetkel keelele sõna: üllatused. Ehk siis üllatuslikult palju oli uusi ja üllatuslikke autoreid ja raamatuid.
Ajakiri Kirkus Reviews ütleb „Magavate hiiglaste“ kohta lühidalt ja täpselt: „Särav debüütromaan segab meisterlikult kokku ulme, poliitilise põneviku ja apokalüptilise kirjanduse elemente. Kõrgeima järgu neelamismaterjal.“
Raamat on üles ehitatud intervjuudel, uudislugudel, raportitel ja päevikulõikudel ning kui mõtlema hakata, siis paremat viisi toimuva edasiandmiseks justkui polekski. Dialoogid on krõbedad ja löövad, vürtsitatud peene huumoriga.
Väike tüdruk Rose vajub rattaga sõites Lõuna-Dakota osariigis ootamatult maa sisse ja maandub hiiglaslikule peopesale. Aastaid hiljem on Rosest saanud füüsik ning ta hakkab lahendama käelaba mõistatust, mille jättis maalastest arengult tuhandeid aastaid ette jõudnud tundmatu tsivilisatsioon.
Käelaba on vaid üks osa võimsast robotist, seega tuleb üles leida ka ülejäänu. Ja kokku panna. Aga siis? Siis tuleb leida erakordsete oskustega inimesed, olgu nende iseloom nii eripärane kui tahes, et masin tööle panna.
Hea küll, robot töötab ja on võimeline hävitama. Kusjuures ootamatult hävitabki, sest kõik selle funktsioonid pole veel teada. Aga edasi? Kas maailm on nõus, et relv kuulub ühele riigile? Kumb maksab enam, kas rahvuslikud huvid või maailmakord? Kas teadmine, et me pole universumis üksi ühendab või lahutab ühiskonna? Ühesõnaga, esile kerkivad filosoofilised ja eetilised küsimused. Raamatus on üllatavaid käändeid ning põnevaid tahke, mis panevad reaalsuses kahtlema.
Sylain Neuvel sai raamatuks inspiratsiooni, kui ta poeg palus ehitada ühe suure robot. Mõtted läkid paberile, kuid suisa 50 kirjastusagenti lükkasid käsikirja tagasi, mistap tuli raamat oma kuludega välja anda.
Retsensioonid olid äärmiselt positiivsed ning kohe hakkasid filmikompaniid talle lepingut pakkuma. Käed löödi Sonyga. Siis sõlmis Neuvel kontrahti kirjastusega veel kolme romaani peale, „Magavad hiiglased“ tõlgiti paarikümnesse keelde ning tundmatust autorist sai ühel hetkel rikas ja kuulus.
