RAAMATUBLOGI: Kuidas leida jetikrabi abil elu alget ja uurida koos loimuriga universumit
Raamatu alapealkiri – 21. sajandi bestinaarium – ei anna teosest õiglast pilti, nagu ka pärispealkiri. Jah, kirjeldatakse maal ja vees pesitsevaid imepäraseid eluvorme, kuid isend on vaid alguspunkt, kust autor läheb seiklema mööda mõtteradu, selgitamaks maailma ja looduse olemust.
Võib tunduda iseäralik, kui näiteks meresügavustes elav karvaste sõrgadega jetikrabi abil proovib Caspar Henderson leida elu alget. Või selle lause lõpus oleva punkti suurune loimur aitab kirjeldada inimese arusaama universumist.
Keskaegsed bestinaariumid ei peegeldanud kaugeltki olemasolevat, 21. sajandi bestinaarium küll. Vähemalt olemasolnut. 27 eluvormi, mõni kummaline, mõni vähem, kuid igaüks oluline ja osake loodusest.
Iga peatükk on justkui essee, mil oma peategelane. Aksolotl, trummelkäsn, suur ogatäht, delfiin, angerjas, lameuss, gonodactylus, inimene, iridogorgia pourtalesii, jaapani makaak, kìrìphá-kò, nahkkilpkonn, hüpikämbliklane, laevuke, kaheksajalg, kerakala, quetzalcoatlus, silevaal, tiiblimulane, moolok, tonthai, veenuse vöö, loimur, udekakk, hiidamööb, jetikrabi, vöödiline daanio… Nende elukate abil on võimalik anda suurepärane ülevaade maailma algusest kuni tulevikuni välja.
Ent laskem kõneleda legendi, zooloogil ja semiootikul Aleksei Turovskil, kes Imelise Teaduse kodulehel on raamatu kohta öelnud järgmist:
„Suur loomaarst ja akadeemik Konstantin Abuladze lausus kord kuldsed sõnad, mida mul oli õnn kuulda ning mille tähenduslikkus ja asjakohasus mind tublisti rabas: „Inimeste arst päästab inimese. Veterinaararst päästab inimkonna.“ Nii tähtsad on inimeste jaoks loomad ja nende heaolu.
Kosmoseajastul mõõdame me kosmoselaevade ja lainerite võimsust endiselt hobujõududes. See on väga tähtis meeles pidada, eeskätt neile, keda huvitab, kuidas tekkis inimene ja inimkond, milline on meie tulevik. Me oleme üliedukas liik. Sellist teist imetajate liiki, mille arvukus ületab seitset miljardit, ma ei tea. Kuid edukus toob alati kaasa ka suuri probleeme.
See raamat ei paku selgeid ja konkreetseid lahendusi, vaid annab aluse õigete hoiakute loomiseks elus maailma suhtes. Raamat ühendab inimest teiste loomade ja liikidega ülimalt mitmekesisel, kõikehõlmaval moel.
Üldbioloogias saab loomariiki kõige lühemal viisil iseloomustada kui kõige tihedamalt integreeritud maailma. Inimene on üks loom teiste seas, aga selline loom, kes on ülejäänutelt kirjeldamatult palju õppinud, kaasanud teisi loomi oma kultuuri ja igapäevaelusse, mütoloogiasse – mõelgem kasvõi animismile või šamanismile. Me oleme inimesteks saanud tänu jahipidamisele ja loomadega seotud oskuste arendamisele.
„Imetabaste olendite raamat“ annab kompleksselt ja mitmekesiselt ning suure soojusega meile juhatust, kuidas üks inimene võiks suhtuda loomadesse ja loodusesse. Mul on ülimalt hea meel, et see raamat on vastavalt teemale ja väga adekvaatselt illustreeritud. Ja lisaks on mul väga hea tunne – kas näed, ma ei olegi üksi!“
Olgu lõppu lisatud, et raamat on kaunilt kujundatud ja illustreeritud ning kui nüüd mõtlema hakata, siis peaks kuuluma koolides kohustusliku kirjanduse hulka.
