RAAMATUBLOGI: Mida tegid templirüütlid Ultima Thulel? Kaitsesid muinaskristlust?
Eestimaa on müstiline paik, see peaks olema niigi selge. Ning Saaremaa eriti. Paraku on tänapäevane inimene ratsionalist ja sestap ei viitsitagi süüvida teemadesse, mis ei ole esimesel pilgul arusaadavad ning tunduvad uskumatud.
Saaremaa olevat Ultima Thule… Miks mitte? Nii arvas Lennart Meri ja väitis Tartu Ülikooli emeriitprofessor Raul Talvik, kelle uurimistöö järgi oli Saaremaa ainus loogiline koht, kuhu Ultima Thule – sinna jõudis kreeklane Pytheas 4. sajandil enne Kristust – paigutuda võiks.
Ka Odysseus seikles meie piirkonnas ja väisas ehk ka Saaremaad, räägitakse. Ka see on võimalik.
Siis miks ei võinuks legendaarsed templirüütlid, nagu me neid tunneme, Saaremaal kanda kinnitada? Karl Kello on leidnud hulgaliselt viiteid, mis antud teooriale aluse annavad.
Õpetajate lehes kirjutas Kello kokkuvõtvalt Saaremaa Karja kiriku leidudest nõnda: „Kiriku märgiprogrammis leidub lisaks laemärkidele hulganisti olulisi sümboleid, mida annab otseselt seostada templirüütlitega. Öeldakse, et kui ühes kirikus võib näha kolme templirüütlite põhisümbolit, võib seda rahulikult lugeda templirüütlite pühakojaks. Karja kirikus on templirüütlitega seostuvaid sümboleid vähemalt kaksteist. Kirikut ilmestavad templirüütlite väikesed ristid, mis kujutavad endast otsekui nende pitserimärki. Neid riste on nii palju, et täpne kokkulugemine läheb iga kord segamini, aga esimese lähenemise korral võib leida vähemalt kakskümmend, ja seda just n-ö strateegilistes paikades. Ühtlasi leiame seal paar-kolm nn Lorraine’i ristimärgi motiivi, väga tähendusrikaste kohtade peal. Selle templirüütlite algse ordutunnuse (kahe ühepikkuse põikpuuga rist) annetas neile väidetavalt Jeruusalemma patriarh.“
Ent mida templirüütlid siin tegid? Oli neil Maarjamaal ehk Ema maal mingi missioon. Kello arvab, et oli, ent milline? Kas nad tahtsid siia luua oma riiki? Tulid kaitsma muinaskristlust?
Intervjuus ajalehele Saarte Hääl oma teost tutvustades ütles Kello: “Selles raamatus ühenduvad ajalugu, rahvaluule, kunstiteadus, etnograafia, kartograafia, geograafia, tõsielu ja vahest isegi terake fantastikat. Aga puhast butafooriat ega väljamõeldist raamatust ei leia.“
See-eest leiab Saaremaalt aga eestimaise Stonehenge, ühtekuuluvuse Iirimaaga ning äkki ka Püha Graali? Raamat paneb mõtlema, kas see ajalugu, mida meile koolides õpetatakse, on ikka päris? Igatahes nii-öelda alternatiivajalugu on kindlasti põnevam.
