RAAMATUBLOGI: Peaminister sarjab mannetut NATO-t, Kiur Kember kehtestab tsensuuri. Ehk Eesti tulevik


RAAMATUBLOGI: Peaminister sarjab mannetut NATO-t, Kiur Kember kehtestab tsensuuri. Ehk Eesti tulevik
Collateral damage IIRepro

Ove M. Suur, „Collateral damage II. Lõppmäng”, TKK, 192 lk.

Eestimaa on hädas. Peaminister on kadunud, riiki juhib endine europarlamendi saadik Ilona Segejevna Toompere, kodakondsus antakse miljonile venelasele, Venemaa peab kodusõda...

Just säärane stsenaarium on kirjas duoloogia esimeses osas.
Collateral damage on sõjaline termin, mille seletab lahti üks peategelastest: „See on see, kui kõrvalised inimesed surma saavad või midagi juhuslikult perse keeratakse.“

Niisiis on Eestimaa hädas. Poliitikud kogunevad, räägivad, siis räägivad veel, mõtlevad, arutavad, taas räägivad, aga tegudeni ei jõua. Nagu ikka.
Kuulus paragrahv viis ei tööta. „NATO-st pole praegu mingit tolku,” räägib värvilisi sokke kandev endine peaminister Seljas. „Nende poolest võib Toompere ükskõik mida korraldada, nemad loevad Tapal parem tosin korda päevas oma mürske.”

Skandaalne kirjanik Kiur Kember (huvitav, kes see küll olla võiks?) asub riigipöörajate poolele ja kehtestab ajakirjanduses tsensuuri.

Naabritest pole kah abi ehk nagu veel üks ekspeaminister Prants rootslaste kohta ütleb: „Teate ju väga hästi, et rootslaste arvates tulime me alles eile puu otsast alla. Ma võin kihla vedada, et nad ei ole meiesuguste matside pärast nõus valama tilkagi oma sinist verd.”

Näib, et Eestimaaga on kõik. Suure malemängu võidab Yana Toom, vabandust, Ilona Segejevna Toompere. Šahh ja matt. Aga on kamp noori vihaseid mehi, kes peavad paremaks mitte rääkida, vaid tegutseda. Ent ka nemad oskavad kombineerida. Partii pole veel läbi, on aeg lõppmänguks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare