Inglased peavad Richard III kuulsamaks või pigem kurikuulsamaks kuningaks, keda iseloomustas küürakus ja julmus, sest ta tapnud võimuvõitluses väidetavalt vennapojad. Samas ei saanud Tudorite valitsemisajal elanud Shakespeare konkureeriva klanni esindajast just hästi kirjutada.

Richard III valitses vaid kaks aastat ja langes Rooside sõja viimases lahingus 1485. aastal Bosworthi väljal, misjärel surnukeha Leicesteri toimetati, kus see alastiolekus linnatänaval vedeles. Lõpuks maeti mees Greyfriarsi kloostri surnuaiale. Õige pea klooster suleti, surnuaed hävis ning aegade pärast ehitati samale kohale parkla, mille alt kuninga säilmed 2012. aastal lõpuks leiti.

„Kuningas asfaldi all“ on kui kriminaalromaan, mis algab eelmänguga, kus tutvustatakse Richard III elukäiku ja jõutakse hetkeni, mil ta luud maapõuest avastati.

„Ta puhastas luu välja ja liikus edasi ülespoole, üheteistkümnenda lüli suunas. Seal see oligi, tugevasti vastu kaheteistkümnendat lüli, kuid suundudes kaarena keha keskmest eemale. Nii ei pidanud see olema. Lülisammas oli rängalt kõverdunud.
Jo’d tabas hiiglaslik adrenaliinipuhang. Valjult ei lausunud ta sõnagi, kuid pomises endamisi: „Minu meelest on see Richard III.“"

Aimdus, et tegu on endise kuningaga, ei maksa midagi – vaja on tõestust – mistap kuulutasid arheoloogid, et otsingud pole lõppenud, vaid jõudnud uude etappi.

Edasi tegutseti laborites ja kaasati teadlasi. Kolbale taastati nägu, mis oli hämmastavalt sarnane Richard III kujutavate piltidega. Ekspertide meeskonnad määrasid üksteisest sõltumatult skeleti vanuse radioaktiivse süsiniku meetodil, tegid kompuutertomograafuuringuid, võrdlesid oma andmeid relva-, trauma-, elustiili- ja toitumisekspertide andmetega. Finaal oli DNA-proov, mis tõestas otsest sugulust täna elavate isikute ehk Richard III õe Anne’i järglastega.

Muide, teadlased paljastasid muuhulgas Shakespeare’i vale – Richard III selgroog oli küll kõverdunud, kuid selline skolioos põhjustas vaid väga väheseid moonutusi ega pidurdanud liikuvust.

Inglismaa ajaloole vaadates tuleb kallale kadedus, kuivõrd põhjalikult minevikku tuntakse. Sajand ja pisut peale enne Richard III surma lõid ordurüütlid Jüriöö ülestõusu ajal maha neli Eesti kuningat, paraku ei tea me nende nimesidki.