Jutt käib aastatest 1558 – 1603 kui Elizabeth troonil istus ja asju ajas. Ta ei lootnud pelgalt oma mõistusele, vaid enamasti küsis tarkadelt inimestelt nõu. Üks tema motosid oli video et taceo (ma näen ega ütle midagi), mis hoidis eemale paljudest halbadest otsustest. Tulemus: Elizabethi valitsemisaega hakati nimetama Elizabethi ajastuks ja ka kuldajastuks. Ehk just säärane kõlav nimetus peaks olema iga valitseja eesmärk, või mis?

Kuldajastust rääkides käib enamasti jutt kuninganna värvikast isikust, Shakespeare’ist, anglikaani kiriku kujunemisest või Võitmatu Armaada alistamisest. Ent suur ei sünni väikseta ehk, nagu üks meie presidente aina rõhutas – tuleb näha inimest.

Tunnustatud ajaloolane Derek Wilsoni näitabki meile toonast kummalist maailma eri ühiskonnakihtidesse kuuluvate meeste ja naiste lugude läbi, tuues lugejani värvika pildi sellest, mida Elizabethi-aegne ühiskond endast tegelikult kujutas. Üles astuvad riigimees Nicholas Bacon, suurmaaomanik Hardwicki Bess, finantsgeenius Thomas Gresham, tuntud tohter John Caius, sõjapealik John Norreys, elukutseline kurjategija Nicholas Jennings ja paljud teised.

“Niisiis uurime siinkohal, kuidas kuninganna Elizabethi alamad tulid toime maailmaga, kus nad elasid. Millesse nad uskusid? Mida nad mõtlesid? Kuidas nad üksteisesse suhtusid? Mida tähendas nende jaoks sõna “ühiskond”? Mida nad sellelt ootasid? Kui palju nad olid valmis sellesse panustama?”

Derek Wilsoni loodud värvikate tegelaste galerii viib meid mitmete sajandite tagusesse aega, kus maailm polnud kaugeltki niisugune, nagu me seda tänapäeval näeme.