22.05.2012, 00:30
10 000 sorti nartsisse
Kevad oleks ilma nartsissideta palju värvivaesem. Neid vähenõudlikke taimi on Eestis ja mujal Euroopas kasvatatud sajandeid.
Nartsiss (Narcissus) on 27-liigiline sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnas. Nartsissiõisi tolmeldavad mesilased, liblikad ja kimalased ning teised kile- ja kahetiivalised putukad. Nartsissid kasvavad looduslikult Euroopas ja Vahemere maades. Euroopa on 26 liigi kodumaa. Nartsissi lähimad sugulased on kliivia, kriinum, lumikelluke, märtsikelluke ja ratsuritäht. Euroopas on nartsiss kõige populaarsem Inglismaal, kuhu ta jõudis 1570. aastal Konstantinoopolist. Inglismaal võib neid kauneid taimi kohata paljudes aedades, parkides ja avalikel haljasaladel. Ainuüksi lõikeõite saamiseks on seal rajatud 5300 hektarit nartsissipõlde. Kogu maailmas tuntakse rohkem kui 10 000 sorti nartsisse. Kõige populaarsem on 1927. aastal aretatud suure lisakrooniga sort „Carlton”, kelle sibulaid on 9450 miljonit ehk 350 000 tonni! Nartsissisordid jaotatakse eri rühmadesse ehk sordirühmadesse. Populaarsemad on suure lisakrooniga, väikese lisakrooniga ja trompetnartsisside rühm ja uudsem on lõhestunud lisakrooniga rühm. Nartsisside õied võivad olla hiigelsuure lisakrooni või trompetiga nagu sortidel „Fortissimo”, „Las Vegas” ja „Standard Value”. Miniatuursed õied on sortidel „Segovia”, „Minnow”, „New Baby”, „Sun Disc” jt.