-196 0C, ja soolatüükad läinud
“Pane külma peale!” on nii tavaline soovitus, kui oleme end põletanud, muhu saanud või jala välja väänanud. Külm aitab peaaegu alati. Pärast sauna jää-auku kargamine on samuti levinud tervise turgutamise viis. Kordi kangemast külmast saab aga abi näiteks soolatüügaste puhul (ei mingit skalpelli!), näolt kaovad nn maksaplekid ja vahel saab jagu ka reumast. “See on külmaravi ehk krüoteraapia,” täpsustab Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku dermatoveneroloog ehk nahaarst dr Elena Dejeva.
Põhimõtteliselt võib külmaravi jagada kaheks: krüokirurgia ehk dermatoloogiline krüoteraapia – paikne külmaravi, ja üldine krüoteraapia, mida rohkem tuntakse külmakambri või krüosauna nime all. Külmaravi kasutatakse ka günekoloogias, näiteks emakakaelahaiguste raviks.
Aitab nahavähi liigi korral
Paikse külmaravi nn tegijaks on vedel lämmastik, mille keemistemperatuur on –196 kraadi. Samaks otstarbeks kasutatakse ka süsihappelund, aga vähe. “Süsihappelume temperatuur ei ole nii madal nagu lämmastikul,” põhjendab dr Dejeva.
Paikne külmaravi käib nii, et vedelat lämmastikku pannakse otse nahale vajalikku kohta, enamasti krüokannu abil, millel on pritsimiseks eri läbimõõduga otsikud. Kergematel juhtudel piisab kahjustatud piirkonna korduvast tupsutamisest lämmastikku kastetud vatipulgaga.
Kuidas see kärekülm vedelik siis tõbesid ravib? “Kiirel kudede külmutamisel tekivad rakus jääkristallid, mis kahjustavad raku membraani ja rakusiseseid struktuure. Kui kristallid sulama hakkavad, paisuvad nad veelgi ja rakukahjustus on veelgi suurem. Külm kahjustab ka kapillaare – veresooned ahenevad, tekib nekroos (koekärbus).”
Külmutatud kohale võib tekkida vill. Kui villi sisu imendub, tekib koorik, millega koos tuleb hiljem ära (10–14 päeva jooksul) ka nahamoodustis.
Abi saab krüokirurgiast õige mitme häda puhul. “Kõige tavalisem nahamoodustis, mida lämmastikuga ravitakse, on soolatüügas. Hästi alluvad külmaravile ka teised healoomulised nahamoodustised – seborroilised keratoosid ehk nn vanurite tüükad (pruunid käsnad, mis hakkavad tekkima pärast 30. eluaastat), solaarsed lentiigod ehk läätslaigud (siledad pruunid laigud, tulevad samuti vanusega, aga ka päevitamise tõttu, rohkem on neid labakätel ja näol), nakkuslikud molluskumid (need sõlmekesed kimbutavad eriti lapsi) ja konnasilmad. Külma abil saab ravida ka vähieelse seisundi alla kuuluvat aktiinilist keratoosi ja isegi mõnd halvaloomulist nahakasvajat, näiteks basalioomi. “Basalioom allub külmaravile tegelikult väga hästi, kuni 80% nendest kasvajatest hävib pärast külmutamist täielikult,” on arsti prognoos väga optimistlik.
Ei verd ega suurt valu
Paikne külmaravi ei ole eriti valus ning enamasti pole isegi kohalikku tuimastust vaja, lubab dr Dejeva. “Talla-aluse suure soolatüüka külmutamine on siiski valus – seda peab korraga vähemalt minuti külmutama. Valus võib olla ka õrnas piirkonnas (laugudel, huultel, limaskestadel) asuva nahamoodustise külmutamine. Tavaliselt ei piisa ühest korrast, protseduuri tuleb korrata,” kirjeldab Dejeva. Kui valu ikka väga hulluks tõotab minna, saab muidugi ka kohalikku tuimastust teha. Lastele ja siis, kui on vaja väga suurt piirkonda külmutada, soovitab arst kaks tundi enne protseduurile minekut haigele kohale määrida EMLA tuimastuskreemi.
Pärast protseduuri võib pesta, ujuda, end meikida ja saunas käia. Basalioomi ravil tekib tavaliselt haavand, see vajaks siiski ka antibakteriaalset ravi. Dejeva hoiatab aga, et värskelt külmutatud koht on päikese suhtes väga tundlik.
Üks nüanss on külmaravil veel: väga tumeda nahaga inimestel võib hiljem nahale jääda heledam laik, mis ei kao. Väga heleda nahaga inimesel võib esialgu jääda tumedam laik, mis hiljem heledamaks muutub.
