69 Eyes: suudelda ilusaid tüdrukuid
Kuidas läheb?
Jyrki: Siin on lahe olla. Viimasest Eestis käimisest on möödas kümme aastat. See oli Rock Summeril Tallinnas. Järgmine kord loodaks siia ikka varem tulla. Mulle väga meeldib siin ja... siia oli väga huvitav sõita.
Jussi: Koht on väga ilus.
Jyrki: Ma vaatasin bussist terve tee välja, tõesti väga kena on.
Kas tulite otse Jaapanist?
Jyrki: Ei, me tulime Helsingist. Jaapanist tulime kahe nädala eest. Vahepeal oleme Soomes juba mänginud. W.A.S.P.-iga koos. Ja nüüd pühapäeval mängime jälle Helsingis.
Kümne aasta eest ei olnud te üldse tuntud, nüüd tiirutate ümber maailma.
Jyrki: Täpselt. Rock Summer oli meie esimene rahvusvaheline festival, kus mängisime. Kaua aega on möödas. Aga ausalt öeldes ei tundugi see aeg nii pikana.
Kas te mäletate sellest midagi täpsemalt?
Jyrki: Suvi oli täpselt nagu täna, väga palav.
Jussi: Mäletame seda bändi, kellega õhtul koos jammisime. Ultima Thule. Me kuidagi nagu virutasime nende tehnika ära seal. Andke andeks.
Jyrki: Neil oli mingis baaris kontsert ning pärast esinemist me nägime nende kitarre ja trumme laval. Mõtlesime, et teeme paar lugu. Hakkasime mängima ja nad lubasid meil seda teha. Mängisime klassikalisi rokklugusid.
Jussi: Ma lubasin trummarile, et ma ei lõhu midagi ära, aga küllap ma siis ei oska niimoodi mängida, et midagi ära ei lõhu. Andke andeks.
Kas praegu on muusikas 80-ndad aastad jälle moes, ma mõtlen glämmrokki?
Jussi: Me oleme jälle selline põlvkond, kellele see meeldib. Aga me toome selle muusika 2000. aastatesse. Meil on sinna midagi uut lisada.
Jyrki: Me oleme natuke gooti, natuke glämmroki stiilis. Kui me alustasime, oli glämmrokk väga kõva asi ja gooti muusika samuti. Me oleme alati mänginud sellist asja, mis meile on meeldinud. Ei ole me mingeid trende järginud ega midagi. Aga alati oleme tahtnud olla kaasaegse saundiga. Meie muusika juured on 50-ndates ja 80-ndates aastates.
Soomes on eriti palju gooti tunnetusega bände. Miks teie nii popid ja edukad olete?
Jyrki: On palju bände, kes mängivad gooti metal’it jne, aga meie ei ole metal bänd. Me oleme rock’n’roll bänd ja meil on glämmrokilik suhtumine ja gooti muusika. Nii et meie kontserdil ei ole nagu matusel olemine, vaid on rohkem rock’n’roll’i. Pidu ja möllu. See erineb gooti-metal’i bändidest.
Miks te Jaapanis nii popid olete?
Jyrki: Ma ei arva, et me seal väga populaarsed just oleks. Oleme tuuritanud küll. Aga kus iganes me plaadi välja anname, siis alati tundub olevat seal noori, kellele see muusika meeldib.
Jussi: Meie eripära on ka selles, et me oleme üsna ajatu bänd. Meid ei saa ühegi moejoone alla liigitada. Meiega ei juhtu, et me mingil hetkel enam moes ei oleks, sest me pole kunagi olnudki.
Jyrki: Kui vaadata siin festivalil, siis siin on bände, nagu Exploited, mis on igal ajal cool’id. Meiega on sama lugu. Siin festivalil olemise kõige lahedam asi on see, et me jagame lava oma suure iidoli Exploited’iga.
Kas te olete nende live’i näinud?
Jyrki: Kahjuks mitte. Täna kindlasti vaatame. Kui aega on, siis läheme lava ette pogo’ma.
Kas te lahkute täna?
Jyrki: 69 Eyes ei lahku üheltki festivalilt. Me jääme alati terveks päevaks, et pidu panna, kohtuda fännidega, organiseerime oma pidusid. Just kuulsin, et täna on ka afterparty, kus mängib Misfitsi lugusid tegev bänd. Kõlab absoluutselt kõige vägevama üritusena. Homme peame me kahjuks Helsingisse minema.
Kas te olete vaadanud festivaliplatsile, mis seal toimub? Millised on teie ootused?
Jyrki: Ma tahan kohtuda paljude ilusate tüdrukutega ja tahan paljusid ilusaid tüdrukuid suudelda. See on alati minu eesmärk. Ma olen suur Elvis Presley fänn, olen vaadanud väga palju Elvise filme ning nende sarnaselt tahan ma suudelda palju tüdrukuid. See ongi mu eesmärk laulmise järel.
Ja tavaliselt õnnestub?
Jyrki: Muidugi, kogu aeg. Ma loodan, et täna kohtume uute suudega.
Nii et ainult suudlused, ei midagi muud, mingit juttu ega midagi?
Jyrki: No vaatame, mis juhtub. Aga ausalt ka, kuna me pole siin mänginud nii ammu, siis tahame uusi sõpru leida, uusi fänne, eesti rokkareid jne. Nii et me oleme juba plaaninud, et tuleme Eestisse tagasi niipea kui võimalik.
Kas te olete palju sellistel festivalidel mänginud või rohkem klubides?
Jussi: Me osaleme sel suvel umbes 20 festivalil. Seda on päris palju. Aga mulle festivalidel mängimine meeldib. Festivalidel jõuab selliste inimesteni, keda klubides ei kohta.
Väsitav pole?
Jussi: Ei, mulle kohutavalt meeldib see, mis me teeme. Talvel teeme klubide tuuri, Euroopas jne. Festivalidel käimine on alati rohkemate inimestega kohtumine. Suvi ilma festivalideta oleks sellist asja minu elus küll juhtuda ei saa.
Kuidas teie viimane plaat müüb?
Jyrki: Soomes ja paljudes riikides on plaatinaks müüdud. Juba antakse seda välja ka Lõuna-Ameerika riikides. Meil tulebki suur Lõuna-Ameerika tuur oktoobris koos Scorpionsiga. Ja septembris tuleb plaat välja ka USA-s, kuhu me läheme tuuritama.
Nii et te olete päris suured rokkstaarid võrreldes nende poistega, kellena te esimest korda siin käisite.
Jyrki: Me oleme lihtsalt muusika fännid, kellel on võimalus lava taga käia ja kohtuda selliste tüüpidega, nagu Exploited näiteks. Me peame mängima ka, aga me oleme lihtsalt fännid. Naudime uusi inimesi ja näeme bände, kes meile alati meeldinud on. Me ei ole suured rokkstaarid ja ei saagi kunagi olema. Me oleme selle jaoks liiga cool’id. Nagu Exploited. Nad ei ole kõige suuremad staarid, aga nad on kõige cool’imad.
Jussi: Selline edu tähendab minu jaoks põhiliselt seda, et ma ei pea ise oma trummidega igal pool käima ja neid bussi tassima. Lähen kohale ja mängin. See on kõige lahedam.
Aga te muidugi mängiksite niikuinii edasi.
Jussi: Muidugi. On ikka tunduvalt cool’im asi, kui näiteks raamatukogus töötamine.
Jyrki: Ma arvan, et raamatukogus oleks tegelikult päris lahe töötada.
