A-ha 40-sed poisid šokeerivad värskusega
Pea ükski A-ha suviseid kontserte arvustanud briti muusikakriitik ei jäta mainimata laulja Morten Harketi (42) poisilikult siledaid põski ega kulturisti mõõtu käemuskleid. Ja ebamaise kõlaga kõrgeid noote, mida see mees jätkuvalt suudab välja võtta. Kriitikud kahtlustavad, et norra liustike vahelt tulnud muusikud teavad igavese värskuse saladust.
A-ha sai maailmakuulsaks 80-ndatel, kuidas ennast praegu tunnete?
80-ndatel me nö jooksime rongi järel. Alustasime menukalt ja püüdsime siis sarnase muusikaga jätkata, et edu hoida. Nüüd on meil palju vabamad käed valida, mida tahame teha ja mida mitte. Muusikaäri negatiivsed küljed on palju paremini tuttavad, teame, kuidas neist hoiduda. Kindlasti oskame igasugust edu, kas või hästi läinud kontserti, hoopis rohkem nautida. Bändi kõrvalt muude projektidega tegelemine ja nö värske õhu hingamine on meile nii hästi mõjunud, et viimase plaadi tegemise ajal oli lausa rebimine, et kelle laulud albumile pääsevad.
On A-ha tänapäeval üldse norra bänd?
Me ei ole tegelikult end kunagi väga norra bändina tundnud. Lahkusime Norrast enne kuulsaks saamist, elasime Inglismaal ja meil olid hoopis teist masti ambitsioonid, kui olid kõigil varasematel norra bändidel. Meie muusikas on küll kohati midagi norrapärast, mõned harmooniad või norra päritolule viitavad helikäigud. Kui palju konkreetselt, on muidugi võimatu mõõta.
Kuivõrd norra publik teid toetab?
Kusjuures, mida aeg edasi, seda enam. Alguses oli valdav ikka väga skeptiline suhtumine. Kodumaal populaarsuse võitmine võttis väga kaua aega. Sel suvel oli meil aga suur esinemine Norra kuulsal Ullevålli jalgpallistaadionil Oslos, kus pole kunagi varem ühtegi kontserti korraldatud. See esinemine oli äärmiselt menukas. Nii et nüüdsel ajal on meil suhted norralastega korras.
Eesti on veel väiksem ja tundmatum riik kui Norra. Kas mõnel meie popbändil on ka lootust maailmakuulsaks saada?
Ei, pole teil mingit võimalust, parem pange kohe pillid kotti (naerab). Tegelikult, ma arvan, et võrreldes 80-ndatega on olukord maailmas selles suhtes oluliselt muutunud. Kui meie Inglismaale tulnuna ütlesime, et oleme Norrast, oli see kõigi jaoks paras nali, mis meist hoobilt tobeda mulje jättis. Mul on tunne, et tänapäeval pole mingit vahet, kust sa pärit oled. Eksootiline kodumaa võib hoopis kasuks tulla. Muidugi on sel juhul keeruline saavutada läbilööki kodus istudes, ilmselt tuleks ikkagi ümber kolida mõnda muusikamaailma suuremasse keskusesse. Samas tean ma mitmeid praegu tegutsevaid norra bände, mille liikmed elavad Norras ja kellel läheb hästi terves Euroopas.
A-ha on kuulus oma-näoliste videote poolest. Teie jaoks on see vist tõeline loominguline väljakutse?
Me lihtsalt üritame toppida oma nina kõigesse, mis meiega tehakse. Loominguline pool on alati see kõige toredam, olgu siis tegemist muusika, video või plaadiümbrise kujundusega. Arvestades meie senistele videotele osaks saanud suurt tähelepanu, on meil nüüd juba suhteliselt lihtne andekaid reĻissööre ära rääkida – paljud tahavad ise meile videoid teha. Meil on lausa võimalus valida paljude heade tegijate vahel. Püüame iga uue video tegemisel kasutada uusi inimesi. Me ei ürita teha aina suurejoonelisemaid ja kallimaid videoid. Mõtleme hoopis, kuidas saavutada laulu meeleolu maksimaalselt võimendavat atmosfääri.
Oleme kõik suured filmifännid, kirjutan hetkel oma bändiga Savoy ka filmimuusikat. Muusika ja pildi kokku panemine on alati põnev.
Mida arvate A-ha muusika nimetamisest “kvaliteetpopiks”?
(Naerab) Ma ise kirjeldaks meie muusikat kui meele-oluküllast. Mulle meeldivad enim just meie kõige süngemad laulud. Täpsemalt öeldes meeldib mulle kombinatsioon Morteni helgest häälest ja meie suhteliselt mõtlikest lauludest. Arvan, et selles seisnebki A-ha tugevus.
