AARNE ERMUS: Tänapäeva ohvitseri haridusest
„Häda rahvale, kelle sõjaväe kaader on aja nõuetest maha jäänud või ei suuda aru saada ja sammu pidada elu arenguga. Selleks on aga tarvis kõrget üldkultuuri, mis on vundamendiks sõjalisele ettevalmistusele. Ainult hea üldharidus, alaline enese-arendamine üldkultuuri alal annavad võimaluse, loovad soodsa pinna, enesetäiendamiseks sõjaasjanduse alal.” (Kindralmajor Nikolai Reek. „Mõtteid vanema juhtkonna ettevalmistamisest”. Sõdur nr 49. 1935 lk 1143-1145.)
Napoleon Bonaparte on öelnud, et sõjaväe efektiivsus sõltub selle suurusest, treenitusest, kogemustest ja moraalist. Neist viimati nimetatu on sealjuures olulisem kui kõik teised tegurid kokku.
Sõjaväe suurus sõltub riigi kasutada olevatest ressurssidest, eelkõige inimestest ja rahast. Väikeriigi puhul seab ressursside vähesus sõjalise jõu arendamisele vägagi tõsised piirangud. Sõjaväe treenitus, kogemus ja moraal on seevastu faktorid, mille abil saab väikeriik oma kaitsevõimet märgatavalt parandada.
Üksuse treenitus ja moraal sõltuvad väga oluliselt selle üksuse ohvitseride ja kaadriallohvitseride kvaliteedist ja pühendumusest. Eesti kaitseväe puhul, mis on põhimõtteliselt reservarmee, on ohvitserid ja kaadriallohvitserid ka peamised kogemuse akumuleerijad ja edasiandjad. Võib kindlalt väita, et meie kaitse-väe tugevus ja efektiivsus sõltuvad eelkõige meie ohvitseride professionaalse ettevalmistuse tasemest ja nende juhtimisoskustest. Seetõttu on meie kaitseväe jaoks ohvitseride valik, nende hariduse kvaliteet ja pidev arendamine kriitilise tähtsusega.
Vajalikud omadused ja oskused
Nüüdisaegne julgeolekukeskkond paneb ohvitseridele järjest kõrgemaid nõudmisi. Meie ohvitserid peavad olema usaldusväärsed juhid, head pedagoogid ja planeerijad, et juhtida sõjaaja üksuste ettevalmistamist ja olla valmis nende üksuste juhtimiseks kriisiolukordades. Suhteliselt lühikese ajateenistuse jooksul peavad ohvitserid ja allohvitserid olema suutelised liitma ajateenijad toimivateks allüksusteks ja andma neile hea sõjalise ettevalmistuse.
Needsamad ohvitserid peavad olema valmis juhtima allüksuseid rahvusvahelistel operatsioonidel maailma eri piirkondades või osalema nendes operatsioonides staabiohvitseridena. Ka peavad nad olema suutelised töötama NATO juht-staapides staabiohvitseridena. See nõuab ohvitseridelt lisaks eespool nimetatud omadustele ja oskustele ka globaalse julgeolekukeskkonna ja teiste kultuuride tundmist. Nad peavad olema suutelised töötama tulemuslikult suure psühholoogilise pinge all võõras, mitmerahvuselises keskkonnas.
Tänapäeva lahinguväli on pidevas muutumises. Traditsiooniliste, sümmeetriliste ja taktikaliste lahendite kõrval on suurema osakaalu omandanud asümmeetrilised lahendused, ebatraditsioonilised tehnikad ja vahendid. Teaduse ja tehnika areng on toonud lahinguväljale uusi vahendeid ja võimaldanud sõjalise tegevuse kandumise isegi küberruumi. Seega peab ohvitseril olema lai silmaring, tehniline mõtlemine, oskus end iga päev arendada, samuti peab ta hoidma end kursis tehnoloogiliste ja taktikaliste muutustega. On selge, et nende nõuete täitmiseks on tänapäeva ohvitseril peale hea erialase ettevalmistamise vaja ka võrdselt head akadeemilist tausta.
Pole üllatav, et Vabadussõjas sündinud ja 1991. aastal taasloodud kaitsevägi on väga palju ressursse paigutanud ohvitseride haridussüs-teemi loomisse ja nüüdisajastamisse. Ainult nüüdisaegne haridussüs-teem suudab tagada kaitseväele kvaliteetse ohvitseride kaadri.
Mitmekesisem õpe
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taasloomisest 1997. aastal on kaitseväe jaoks ette valmistatud üle 300 nooremohvitseri. Algul ainult maaväe ohvitseride ettevalmistusega tegelenud kool hakkab muutuma kaitseväe kõigi väeliikide vajadusi katvaks õppeasutuseks. Alates eelmisest õppeaastast õpetatakse KVÜÕA-s koostöös Eesti lennuakadeemiaga ohvitsere ka Eesti õhuväe jaoks. Selgi aastal ootame õppima kümmet uut kadetti õhuväe õppesuunale. Ettevalmistamisel on ka mereväe õppesuuna avamine, mis võib teoks saada lähema ühe-kahe aasta jooksul. Maaväe õppesuunal on mitmekesistatud relvaliikide õpet. Praegu on maaväe õppesuunal võimalik spetsialiseeruda lisaks jalaväele veel õhutõrje, suurtükiväe, pioneeri, side ja logistika erialale.
Kaitseväelise haridussüsteemi kvaliteeti näitab ilmekalt asjaolu, et praeguseks on kooli õppekavad saanud täieliku akrediteeringu rahvusvaheliste hindamiskomisjonide poolt ja tunnistatud täielikult vastavaks Eesti kõrgharidussüsteemis esitatavatele nõuetele. KVÜÕA põhikursuse õppekava sai täieliku akrediteeringu 2006. aastal. Sel kevadel läbis ka keskastmekursus ehk magistriõppe programm rahvusvahelise komisjoni hindamise ja see tunnistati samuti nõuetele vastavaks.
Muutunud sisseastumistingimused
Sõjakooli lõpetajad on saanud väga häid hinnanguid oma tegevuse kohta nii välisoperatsioonidel kui ka kaitseväe üksustes. Samal ajal on viimastel aastatel kooli suurim probleem olnud kadetikandidaatide vähesus. Et anda suuremale hulgale noortele võimalus kandideerida sõjakooli, oleme muutnud sisseastumistingimusi. Juba eelmisel aastal loobusime sisseastumisel vanusepiirangust. Käesoleva aasta 26. mail võttis vabariigi valitsus vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab kandideerida kõrgemasse sõjakooli õppima asumiseks juba enne ajateenistust, kohe pärast gümnaasiumi. Seni jäi nii mõnigi õppida soovija kooli ukse taha, kuna ajateenistuse läbib vaid kolmandik kutsealustest. Nüüd saab sõjakoolis õppida sooviv noor oma soovist teada anda kaitseressursside ametile, kes suunab kandidaadi jooksval aastal ajateenistusse. Kandidaat sooritab katsed, suundub pärast seda kaitseväe väljaõppekeskusesse teenistuskohustust täitma ja ta immatrikuleeritakse pärast ajateenistuse edukat läbimist. Läbitud teenistus sõjakooli immatrikuleerimisel annab noorele vajalikud sõjaväelised baasoskused ja teadmised, mida põhikursusel pole võimalik õpetada.
Muutuv maailm esitab üha erinevamaid nõudeid ohvitseride haridussüsteemile, mida tuleb pidevalt arendada. On vaja , täiendada õpetamise metoodikaid, on vaja jälgida õppekavade vastavust kaitseväe vajadustele. Vaid sel moel saab tagada ohvitseridele vajalikku kvaliteeti muutuvas maailmas.
