Aasta naine 2006 on Maie Orav


Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon (EENA) juhatus kuulutas aasta naiseks 2006 tantsujuhi Maie Orav.

Aasta tegu 2006 on selle aasta suvel korraldatud esimene Eesti meeste tantsupidu, mis pani Rakvere linna vappuma nii otseses kui ülekantud tähenduses, teatas EENA. Tantsupeo pealavastaja Maie Orav ütles pidu kommenteerides kõigepealt, et püstitati Eesti tantsupidude rekord.

”Mees on teenäitaja, naine sillutaja. Mees ehitab kodu, naine loob kodu,” kordas Maie Orav vanu lausumisi. Naised andsid pidu tehes meestele selle jõu.”

Aasta naise sõnum meile kõikidele on järgmine: väärtustagem eesti meest, hoidkem üksteist ning rõõm ja reipus on see, mis hoiab hinge noore, meele rõõmsa. Nii et tantsigem Eesti ja maailm ilusaks. 

Maie Orava kohta on öeldud, et ta on naine, kelle pärast sõidab ligi 2000 meest jalgpalli MM-i ajal hoopis Rakverre rahvuslikke tantse tantsima.

Maie Orav

Sündis 1941. aasta 28. mail Kolga vallas Uuri külas.
Lõpetas 1955 Kolga mitte-täieliku keskkooli ja 1958 Tallinna kultuurharidusala kooli kultuuritöötaja-tantsujuhina.
1958–68 Väike-Maarja kultuurimaja instruktor, kunstiline juht ja rahvatantsujuht. Oma esimese rahvakunstiõhtu sisustas ta juba 18-aastaselt.
Alates 1968 kuni tänaseni folklooriseltsi Tarvanpää kunstiline juht, koreograaf ja pärimuskultuuri õpetaja.
Maie Orav on ise loonud palju tantse, millest on koostatud koguni kaks raamatut “Maie Orava tantsud” ja “Maie Orava tantsud II”
Abielus Tarvanpää pillirühma liikme Mihkel Oravaga, poeg Madis on meeste tantsupeo pea-produtsent.
Maie Orav on juhendanud Rakveres rahvatantsurühmi juba 1968. aastast. Samuti on ta olnud mitmete üldlaulupidude lavastaja, assistent, tantsupeo üldjuht. Nooruslik daam oli aastal 2000 Eesti-Soome tantsupeo Eesti-poolne kunstiline juht. Üritus leidis aset Helsingi olümpiastaadionil, 2005 toimus jätkuüritus Tartus.
Maie on folkloorifestival “Viru säru” algataja 1986.a. ja 5. esimese peo korraldaja.
Ta on arvamusel, et üritusi tuleb teha südamest, mitte tegemise pärast. Muidu on kõigil kahju raisatud ajast ja rahast.
Me oleme siia maailma sündinud ikkagi Eestisse, kanname oma esivanemate energiat, peame hindama nende vaimseid väärtusi. Läbi tantsu innustame inimesi armastama oma kodu, kodupaika.
Proua lemmiklill on jaanilill ja unistuseks on näha vikerkaart uusaastaööl.
1968 kutsuti ta Rakverre Tarvanpää rahvatantsijaid juhendama. Sellest on saanud tema elutöö. Praegu tantsib "Tarvanpää" tantsuansamblis kaheksa rahvatantsurühma — alates mudilastest ja lõpetades täiskasvanutega.
Noortele tantsijatele on rahvatantsutrenn ühtlasi ka elukool. Maie Orav nendib, et tantsima õpetamine on kõige lihtsam asi. Tihti tuleb lihvida ka kombeid, mõtteviisi, käitumist, vastutustunnet, siluda rühma sisesuhteid.
Ainulaadsed on ka “Maie Orava tantsude võistutantsimised”. Ta on esimene eesti tantsulooja, kelle tantse tantsitakse võistu autori eluajal.
Maie Orav armastab tantsijaid. Eriti mehi. Viimasel üldtantsupeol oli just tema meestetantsude juht. Ja poleks Maie Oravat, poleks ka eesti meeste tantsupidu. Tema on nii idee autor kui ka pealavastaja.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare