Aastaajad on kalendriaastas ettepoole nihkumas

Uue uurimuse järgi esinevad aasta kõige soojem ja aasta kõige külmem päev tervelt kahe päeva võrra varem ja see nähtus võib tuleneda globaalsest soojenemisest.

Suurbritannia East Anglia ülikooli kliimauuringute osakonna kogutud temperatuuriandmeid aastatest 1850–2007 uurinud teadlased leidsid, et kui aastatel 1850–1950 oli aasta kõige soojem päev keskmiselt 21. juuli, siis 1950. keskpaigast on aga aasta kõige soojem päev nihkunud keskmiselt 1,7 päeva võrra ettepoole, vahendas Novaator LiveScience’it.

Teadlased on viimaste aastate jooksul täheldanud ka teisi aastaaegade nihkumisele viitavaid märke: lindude ränded toimuvad varem, lilled õitsevad varem, lumi hakkab mägedes varem sulama.

Kuna aastaaegade nihkumise algus langeb kokku inimese poolt põhjustatud globaalse soojenemise algusega, arvavad teadlased, et see võibki olla nähtuse põhjuseks.

Teiseks võimalikuks põhjuseks on globaalne muldade kuivenemine, mille tulemusena maapind soojeneb päikesekiirte mõjul kiiremini.