Abiks köögi sisustajale
Köök on nii mitmekihiline tervik, et soovitaksin selle kujundamisel kindlasti kasutada asjatundja abi. Köögisalongides saab küll professionaalset nõu ja teavet, kuid sealne konsultant ei pruugi ette kujutada ehitusjärgus olevat kodu kui tervikut. Kogenud sisekujundaja abi tagab köögi stiili ja materjalide sobivuse kujunduse terviklahendusega.
Kööki planeerides tuleb teha palju valikuid paigutus, mahud, materjalid, värvid, köögitehnika, furnituur (käepidemed), lisandid jms. Sisekujundaja või konsultant ei saa valida kliendi eest, kuid ta aitab aru saada, milline on ühe või teise valiku tulemus. Selleks et koostööd krooniks korralik tulemus, peab klient teadma, millistele küsimustele tuleb tal valikuid tehes vastata.
[[2]] Enne köögi tellimist
Kõigepealt tuleks endale selgeks teha, milliseid ülesandeid hakkab köök täitma. Kas see on hommikusöögikoht kahele või on peres rohkem inimesi? Kas köök on lastega pere ühine kodusüda või lihtsalt toiduvalmistamise paik söögitoa läheduses? Millised on pere söömistavad või soovid? Kas süüakse alati eraldi söögilaua ääres? Kas lisaks söögilauale peaks olema hommikukohviks ka väiksem pind tööpinnapikendusena? Kas söögilauaks ongi tööpinnapikendus? Kas tahetakse süüa kõrgemal tasapinnal (köögi tööpinna kõrgus on 90 cm, söögilaua kõrgus 72-73 cm)? Või soovitakse, et lisaks söögilauale oleks köögilauapikenduseks nn baarilett? Suurem ruum võimaldab ka nn saarega kööki, kus osa tööpinnast (enamasti pliidiosa) asub ruumi keskel.
Planeerimisel peaks arvestama ka toiduvalmistaja soove ja harjumusi. Kas toitu valmistab üks inimene või on see ühine tegevus? Kas lisaks toiduvalmistajale mahub kööki teda segamata ka mõni abiline? Kitsama ruumi puhul tuleks jälgida, et laua katmisel või koristamisel pidevalt kokku ei põrgataks. Kui ukse asukohta pole võimalik muuta, aitab mõnikord ka sellest, kui ukse asemel on lihtsalt ava. Köögi saab teha mugavaks väga lühikesele või väga pikale perenaisele ja arvestada ka vasakukäelisusega. Läbi tuleks mõelda oma senised harjumused mugavused, millest ei raatsita loobuda või ebamugavused, millega ollakse harjunud. Uusi ebamugavusi pole aga mõtet kööki sisse planeerida. Seepärast proovi paberil läbi mitu erinevat varianti, sest paberil on muudatusi teha palju lihtsam ja kindlasti väga palju odavam.
Palju oleneb loomulikult ruumist. Avatud ruum esitab kujundusele stiili ja materjalide osas märksa suuremaid nõudmisi. Avatud köök peab sulanduma ühtsesse tervikusse, seda ka hinnaklassist lähtudes. Funktsionaalses planeeringus tuleb sellisel juhul arvestada mitmesuguses suunas kulgevate käiguteedega. Väiksema köögi planeerimisel peaks jälgima, et ei tekiks kohti, kus üks inimene teisest mööda ei mahu ning et söögilauas istujad toiduvalmistajale päris ette ei jääks. Tuleb arvestada sellega, et kummardumist vajavad tegevused, nagu ahju vaatamine ja alumistest kappist asjade võtmine, vajavad rohkem ruumi. Ahju võib paigutada kõrgemale või osta sellise mudeli, mille sisu sõidab välja. Kahe vastastikuse tööpinna vahel ei tohiks olla vähem ruumi kui 90 cm, normaalne vahe algab pigem ühest meetrist.
Kööki projekteerides peab kindlasti arvestama selliseid olulisi asju nagu väljaulatuv aknalaud, gaasitorud, olemasolev ventilatsiooniauk, kanalisatsioonitoru ots, uksepiit jms.
[[3]] Kolmnurk külmik-pliit-valamu
Mõnikord unustatakse kontrollida akna kõrgust põrandast. Mugav tööpinna kõrgus köögis on 90 cm ning selle mõõduga sobitub ka köögitehnika. Näiteks nõudepesumasin ja pesumasin mahuvad täpselt sellise kõrgusega tööpinna alla. Valamu võib olla ka 5 cm madalamal. Sellise lahenduse puhul ei tohi aga unustada, et nõudepesumasin peaks olema võimalikult valamu lähedal, see aga vajab 90 cm kõrgust tööpinda. Standardsest tööpinnast madalama akna alla saab paigutada madalama kappiderea ning selline abipind on köögis väga vajalik. 72–73 cm kõrgust söögilauda saab kasutada ka söögi ettevalmistamispinnana.
Paljude perenaiste unistus on paigutada valamu akna alla. Ka siis, kui akna kõrgus seda lubab, peab arvestama veel mitme asjaga. Esiteks ei saa sellisel juhul paigutada valamu kohale mugavat nõuderestiga kappi ja ülemised kapid kipuvad üldse veidi kaugele jääma. Teiseks toob aknast valamule langev valgus eriti selgesti nähtavale roostevabale pinnale jäänud veeplekid. Seda saab vältida, kui valida silacronist või silgranitist valamu, mis on aga üsna kallis. Kõige olulisem on akna all asuva valamu puhul kindlasti valgustus. Aknavalgusest piisab meil ainult suvel ja laevalgustus tekitab hoopis varje. Lahenduseks on nn uputatud laevalgustid, mõni rippvalgusti või suunatav seinavalgusti. Mõnikord mahub aknalaua alla korralik tööpinnavalgusti. Kui aken pole väga lai, saab selle kohale planeerida riiuli, millesse saab uputada halogeenvalgustid.
Paljude perenaiste unistus nurgavalamu on tõeline ruumiraiskaja. Kapp võtab enda alla 90 x 90 cm suuruse seinanurga ning selle suure tööpinna alla mahub ära ainult kapp prügikastile. Ülejäänud ruum tööpinna all jääb kasutamata. Sama kehtib ka integreeritud nurgapliidi puhul.
Loomulikult ei saa mööda minna paljuräägitud töökolmnurgast külmik-pliit-valamu. See määrab suures osas köögis toimetamise mugavuse. Tähtis pole niivõrd kolmnurkne liikumine, kuivõrd vajalike liigutuste ja toimetuste mugav paiknemine üksteise suhtes.
Külmik võiks asetseda ruumi nurgas, kus selle suurus nii esile ei tõuse. Külmiku kõrval peaks olema piisavalt pinda, kuhu sealt võetud asjad esialgu asetada. Toiduvalmistajal on tihti vaja midagi külmkapist võtta, seega ei tohiks külmik ja pliit asuda teineteisest väga kaugel. Samas ei sobi nad väga lähedasteks naabriteks, kuna külmkapp ei talu pliidi kuumust ja pritsivat rasva. Külmiku lähedal on sobiv koht mikrolaineahjule, kuhu sügavkülmast asju sulama panna.
Pliit vajab enda kõrvale parajat abipinda. Söögitegemisel on tihti vaja midagi pesta, käsi loputada jne. Järelikult peab pliidi lähedal olema valamu. Kindlasti pole mugav, kui valamu on vahetult pliidi kõrval. Väiksema köögi puhul on kõige otstarbekam järjestus pliit-nõudepesumasin-valamu. Siis on tagatud vajalik abipind pliidi ja valamu vahel ning valamu lähedus nõudepesumasinale. Valamu võiks olla söögilauast mugaval kaugusel, samas pole meeldiv jätkata söömist, kui esimese käigu nõud on lausa silma all. Arvestada tuleb ka sellega, milline pilt avaneb kööki sisenejale. Oleks hea, kui valamu poleks esimesena pilgu all.
[[4]] Köögitehnikat valides
Kindlasti peaks köögi projekteerijale ütlema, milline köögitehnika on juba olemas. Lisada tuleb olemasoleva tehnika värv ja mõõdud, et vältida hilisemaid ebameeldivaid üllatusi.
Läbi tuleb mõelda vajaminevad masinad. Hinnaklassi määrab tellija, samuti valib ta igasugused lisaseadmed. Pole mõtet muretseda kõrgeima taseme ahju, kui seda kasutatakse ainult soojade võileibade tegemiseks. Oluline on teada, kas kööki tuleb nõudepesumasin, kas see peab tingimata olema suur, kas vajatakse ka eraldi sügavkülmkappi, kas pliit tuleb lahtine või integreeritud (mööbli sisse ehitatud), kas mikrolaineahi on suur või väike jne.
Ventilatsiooniava määrab mõnikord ära kogu köögi paigutuse. Kui selle asukoht üldse ei sobi, võib ehitada kipsplaadist laesaki, mille sees ventilatsioonilohv avasse jõuab. Lihtsad õhupuhastajad on 50 ja 60 cm laiused. Elegantsemaid õhupuhastajaid saab välja tõmmata, nii et mittetöötavas asendis ei ulatu need kaugemale ülemise kapi sügavusest. Kallimad, aga ka välimuselt huvitavamad on pliidikummid, mille mõõtudeks on tavaliselt 60 või 90 cm. Enamasti roostevabast terasplekist kummid kinnituvad seinale või lakke. Pliidikummi kuju on aga kogu köögi stiili võtmeks. Klassikalisse kööki sobib ka kipsplaadist ehitatud pealsega õhupuhastaja. Modernse köögi ehe võib olla näiteks osaliselt klaasist mudel. Õhupuhastajat valides ei tohi unustada selle võimsuse vastavust ruumi suurusele. Paljudel õhupuhastajatel on erinevad tööre?iimid, raske on leida võimsat ja samas vaikselt töötavat õhupuhastajat.
Pliidi puhul tuleb kõigepealt otsustada, kas osta see ühes tükis või eraldi pliidiplaat ja integreeritud ahi. Teine variant on küll kallim, kuid sel on ka eeliseid. Tööpinna sisse paigaldatud pliidiplaat tagab ühtlase katkematu tööpinna, mida on kerge puhastada. Eraldi pliidi puhul jääb kahele poole pliiti pragu, kuhu kipub kogunema sodi. Pliidiplaate on nii kahe kui ka nelja rõngaga”, klaaskeraamilisi, elektrilisi ning gaasiga töötavaid, valgeid, musti ja roostevabasid. Klaaskeraamiliste pliidiplaatide puhul on soovitav valida võimalikult erinevate diameetritega küpsetuspinnad, piisab ka ühest kiirplaadist. Valida saab, kas pliidiplaadi juhtimine toimub nuppude või näpupuudutuse abil, kas nupud on pliidiplaadi peal või ahjul (juhul kui ahi on pliidiplaadi all). Integreeritud ahi sobitub hästi köögimööblisse. Tavaliselt lisatakse ahju alla ka üks õhuke sahtel, kus on hea ahjuplaate hoida. Integreeritud ahju suur eelis on võimalus paigutada seda pliidiplaadist eraldi, veidi kõrgemale, kus seda on palju mugavam ilma kummardumata kasutada. Ahjude puhul on värvidest valida valgeid, musti, pruune ja paljude lemmikuid roostevabu mudeleid. Tehnilisest küljest on valikuvõimalusi aga väga palju.
Ka külmkapi võib integreerida ruumi, kattes selle ukse mööbliuksega. Integreerida saab üksnes spetsiaalsete mõõtudega külmkappe, mis paigutatakse 60 cm laiuse kapi sisse ning mille ukse külge kinnitub mööbliuks. Integreeritud külmikute mõõdud ei ole nii mitmekesised kui lahtistel külmkappidel ning need on tavaliselt kallimad, kuid avatud ruumis on see mõnikord ainuvõimalik lahendus. Näiteks klassikalise kassettuksega köögimööbli sees võib külmiku sile metallpind tunduda kohatu. Lahtiste külmikute värvivalik on viimasel ajal rõõmustavalt laienenud. Nii võib just põneva disainiga erksavärviline külmik olla mõne köögi ehe. Roostevaba külmiku puhul peab arvestama, et selle suurel pinnal torkab silma iga näpujälg.
Nõudepesumasin on praegu juba üldlevinud. Masina laiuse (valida on 45 või 60 cm) määrab pere ja ruumi suurus. Tuleb otsustada, kas nõudepesumasin jääb lahtiseks (mööbliuksega katmata), on integreeritud üleni või juhtimispaneelini. Juhtimispaneele on valget, musta ja pruuni värvi või terasetooni. Loomulikult on ilusam, kui kogu köögitehnika on ühte värvi. Kui ahi on näiteks roostevaba, peaks nõudepesumasina paneel samuti olema roostevaba. Roostevaba tehnika on alati veidi kallim samade tehniliste omadustega mustast või valgest mudelist. Kui valitud köögitehnika ei ole ühe firma toodang, peaks jälgima, et silmale nähtavad osad ja elemendid omavahel stiililiselt haakuksid. Nagu juba mainitud, on nõudepesumasina parim koht valamukapi kõrval. Euronormide järgi peaks nõudepesumasina pistik asuma valamukapis, siis on võimalik masinast vool välja lülitada seda liigutamata. Nõudepesumasina kraan võib asuda samuti valamukapis, valamu peal või olla hoopis segistiga ühes tükis.
Mikrolaineahi vajab samuti oma kohta. Kuna tööpinnal võtab see küllaltki palju ruumi, on mõttekam paigutada ahi seinale, veidi madalamale kui seinakapid. Seinakapid algavad tavaliselt 1,4 m kõrguselt, väiksema mikroahju mugavaks kasutuskõrguseks on umbes 1,2 m. Suurem mikrolaineahi integreeritakse koos lisaraamiga kapi sisse või planeeritakse sellele kindel koht tööpinnal. Kuna mikrolaineahju kasutavad ka lapsed, peaks arvestama neilegi sobiva kasutuskõrgusega.
Sirje Kadalipp, sisekujundaja
fotod: Bulls ja kataloogid
