Abivalmis apteegikaan ootab inimeste kaitset
Apteegikaani kaitsekorralduskava täitmist koordineerib Eesti Looduseuurijate Selts. Kaani uuringute läbiviijaks on Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktor Tõnu Talvi, koostöös paljude loodusehuviliste, -kaitsjate ja teiste uurijatega.
Mis vahe on tavalistel ja apteegikaanidel?
Eestis elab tõenäoliselt 18 erinevat liiki kaane. Neist kõige kuulsam on apteegikaan (Hirudo medicinalis). Täiskasvanud, hiljuti piisavalt toitunud kaani kehapikkus võib sageli ulatuda kuni 15 cm ja kehakaal isegi kuni 30 grammi (looduses on enamasti siiski suurimad hiljuti toitunud isendid 10–15 g).
Teistest meil elavatest kaanidest on apteegikaanile lähedaseim hobukaan, kes oma nõrkade lõugadega neelab saagiks olevaid väikeselgrootuid tervena. Seega tuleb inimese vees liikumist uudistama ja peagi ka ründamisüritusi tegema vaid apteegikaan.
Kus on kaanid Eestis kõige rohkem levinud?
Eestis on apteegikaan olnud läbi aegade hajusa levikuga suhteliselt vähearvukas loomaliik. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel teati apteegikaani esinevat kokku 24 leiukohas, millest enamik asusid Saaremaal, mõned ka Hiiumaal ja mandril. Viimase kümne aasta jooksul tehtud välitööde, seire ja juhuleidude alusel tuntakse teda esinemas kokku ligi 30 leiukohas. Eestis on elujõulisemad apteegikaani populatsioonid säilinud Saaremaal ja Lääne-Eestis.
Miks on vaja uurida kaanide levikut ja eluviise?
Et looma- või taimeliike paremini ja teadlikult kaitsta ja nendega heanaaberlikult kõrvuti elada, peab inimene ka nende liikide bioloogiat ja levikut võimalikult hästi tundma. Samuti saame haruldasemate loomaliikide kaitseks ka aktiivselt tegutseda. Nimelt on vajalik nende elupaikade traditsioonilise majandamise ehk koduloomadega karjatamise jätkumine või siis taasalustamine. Selle tulemusel saavad kaanid oma peremeesorganismidel korra või paar korda aastas toituda, peremeesloomad aga vastutasuna läbivad loodusliku südame-veresoonhaiguste vältimise profülaktilise ravikuuri ja nende organismi satuvad mitmed elutegevust parendavad bioaktiivsed ained. Ja me kõik võime rõõmu tunda meie kodumaa loodusrikkuste säilimise üle. Kasu on kindlasti mitmepoolne.
Kaua uurimis- ja seiretööd aega võtavad?
Uurimis- ja seiretööd toimuvad vastavalt liigi kaitsekorralduskavale ja on jätkuks paaril varasemal aastal toimunule. Sellel aastal aga täidetakse esmakordselt kõiki kaitsekorralduskavas planeeritud tegevusi (elupaikade uuring ja püsielupaikade määratlemine, toitumisbioloogia selgitamine, kaasaegse leviku selgitamine, apteegikaanile oluliste kaitsealade kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavade täiendamine, liigi ja tema kaitsevajaduste tutvustamine). Tööd kestavad hilissügiseni, siis tehakse vahekokkuvõte ja kavandatakse edasisi tegevusi.
Siinkohal oleme tänulikud iga uue teate kohta mis käib inimese või loomade suhtes aktiivset huvi üles näidanud kaanide esinemise kohta. Teateid võib saata kas Tartusse Looduseuurijate Seltsi või Saaremaale Riiklikusse Looduskaitsekeskusesse.
Euroopa kaanimaania sai isendile saatuslikuks
**Esimesed teated kaanide kasutamise kohta meditsiinis pärinevad Indiast, V sajandist e.m.a.
**17. sajandil oli apteegikaani kasutamine inimeste ravimisel laialdaselt levinud kogu Euroopas.
**19. sajandi algusaastateks olid Lääne-Euroopa kohalikud asurkonnad, eriti Prantsusmaal, Briti saartel ja Saksamaal, ammendatud ning apteegikaan neil aladel paljudes endistes leiukohtades välja surnud.
**Apteegikaanide kasutamise kõrgaeg oli 1820-1845. aastatel Prantsusmaal, kuhu imporditi aastas kuni 60 miljonit isendit.
**Ainuüksi Pariisi haiglates lasti ravialustel aastas enam kui 300 000 liitrit verd. **Apteegikaanide kasutamine “kaanimaania” ajal väljus sageli meditsiini põhimõtete ja terve mõistuse piiridest. Kõige selle tulemusel muutusid 19. sajandi keskel paljudes Lääne-Euroopa maades apteegikaanid haruldasteks või surid välja.
**Enamikes Euroopa riikides klassifitseeritakse apteegikaan kaitsealuseks ohustatud või ohualtiks loomaliigiks.
**Kuna apteegikaan on kaitsealune liik, on tema igasugune häirimine, väljapüük ja elupaikade kahjustamine rangelt keelatud.
**Kogu maailmast tuntakse ligi 600 erinevat liiki kaane.
