AINO LEPIK: Eesti kodanike kaitse välismaal – kriisiolukorrad ja meie valmisolek nendeks

Ees­ti ko­da­nik ja Ees­tis sea­dus­li­kult elav isik võib ol­la üldjuhul kin­del sel­les, et kui ta vä­lis­maal vii­bi­des sa­tub hät­ta, abis­tab te­da meie kon­su­laa­ra­met­nik või au­kon­sul. Kui­das on ai­da­tud hä­das oli­jaid, seal­hul­gas krii­si­kol­des vii­bi­nuid, kir­ju­tab Ai­no Le­pik.

Suvel 2008 välisministeeriumi poolt tellitud uuringust pealkirjaga “Avalik arvamus välisministeeriumist” selgus, et Eesti kodanikele välismaal osutatavat abi pidas väga oluliseks 83% ja küllaltki oluliseks 15% küsitletud isikutest.

Ka välisministeeriumi enda hinnangul on kodanike abistamine väga oluline töölõik. Eesti kodanik ja Eestis seaduslikult elav isik võib üldjuhul olla kindel selles, et kui ta satub välismaal viibides hätta, abistab teda meie konsulaarametnik või aukonsul. Kui asukohariigis ei ole Eesti esindust ega aukonsulit, võib abi osutada mõni Euroopa Liidu välis-esindus koostöös meie välisministeeriumiga.

Mida tähendab hätta sattumine? Hädas olija on see, kes on sattunud ajutisse hädaolukorda õnnetusjuhtumi, haiguse või kuriteo ohvriks langemise tõttu ega ole ise võimeline olukorrast välja tulema. Kõige tavalisemad ja lihtsamalt lahendatavad juhtumid on puhkusereisil passi või isikutunnistuse ja raha kaotamine. Reisidokumendi kaotamise puhul väljastab konsulaarametnik tagasipöördumistunnistuse, millega isik saab reisida koju tagasi. Raha kaotuse puhul saab konsulaar-ametnik korraldada tagatise olemasolu korral rahalise abi andmise. Tavalisemad juhtumid on ka haigestumised, mille puhul välisministeerium teavitab isiku perekonda, annab nõu meditsiiniabi saamise asjus ning vajaduse korral aitab korraldada haige koju toomist.

Nende juhtumite puhul ei saa rääkida kriisiolukorrast, kuigi mõistagi satub inimene välismaal haigestumise või kuriteo ohvriks langemisega raskesse olukorda. Kuid välisministeeriumil on sel juhul lihtsam abi osutada, kuna välisriigis valitseb stabiilne olukord.

Tsunamikatastroof ja sõjategevus Gruusias

Palju keerulisem on osutada abi Eesti kodanikele, kes vajavad konsulaarabi välisriigis, kus on toimunud loodusõnnetus või valitseb sõjaolukord.

Näiteks võib tuua viimastel aastatel Kagu- ja Lõuna-Aasias toimunud loodusõnnetuse – tsunamikatastroofi – ja hiljutise sõjategevuse Gruusias. Mõlemal juhul viibis piirkonnas palju Eesti kodanikke. Loodusõnnetuse järel alustas välisministeerium kohe katastroofipiirkonnas viibivate Eesti kodanike kohta informatsiooni kogumist ning vahendas seda muu hulgas ka Eesti Tai-aukonsulile. Koostati nimekirju ja võeti vastu päringuid piirkonnas viibivate isikute sugulastelt. Samuti koguti informatsiooni isikute seisundi kohta ning jagati teavet, kuidas on kohapeal võimalik abi saada ja millised on koju tagasi pöördumise võimalused. Konsulaarabi osutati koostöös reisikorraldajate ja Eesti turismifirmade liiduga, kes oli suureks abiks piirkonnas viibivate inimeste nimekirjade koostamisel.

Gruusia kriisi puhul olid esmased ülesanded samad, kuid juhtum erines selle poolest, et Thbilisi lennujaam suleti ning kodanikud pidid asuma teele Jerevani, kust nad tõi riigi korraldusel ära Estonian Airi erilennuk. Võrreldes tsunamikatastroofiga oli Gruusia kriisi ajal kodanikke abistada mõnevõrra lihtsam, sest Thbilisis asub Eesti suursaatkond ja Jerevani saime lähetada konsuli, kes oli abiks inimeste lennujaama toimetamisel.

Esmakordne pantvangijuhtum

Avalikkuse suure tähelepanu all oli suve alguses Jeemeni ranniku lähedal toimunud pantvangijuhtum, kui Eesti kodanikust tüürimees pidi üle kuu aja veetma kaaperdatud Saksa kaubalaeval Lehmann Timber, mis sõitis Gibraltari lipu all. Tegemist oli juhtumiga, kus esimest korda tuli abistada Eesti kodanikku, kes oli pantvangis. Välisministeerium astus viivitamata ühendusse reederifirma ja ka laeva kaaperdanud piraatidega läbirääkimisi pidanud kriisistaabiga. Samuti tehti pidevat koostööd nii Eesti kui ka välisriikide ametiasutustega, kes võisid olukorra lahendamisele kaasa aidata. Mõistagi edastati informatsiooni olukorrast  tüürimehe perekonnale.

Selleks et Eesti kodanik saaks välismaal hätta sattudes olla kindel kiires ja professionaalses abis ja nõustamises, on oluline end enne reisi registreerida. Isik, kes kavatseb viibida lühemat aega välismaal, saab esitada registreerimistaotluse interneti või posti teel või isiklikult Eesti välisesindusele, aukonsulile või välisministeeriumile. Registreerimise korral on välisministeeriumil võimalik võtta Eesti kodanikuga ühendust, kui on põhjust karta tõsist ohtu inimese elule või tervisele. Ka püsivalt välisriigis elaval Eesti kodanikul on võimalik registreerida elukoha muutus.

Ülevaade kriisipiirkonnas viibivate Eesti kodanike üldarvust ja asukohast suurendab välisministeeriumi valmisolekut anda tõhusamat abi, võimaldades kiiremini ja põhjalikumalt organiseerida kodanike kriisipiirkonnast evakueerimist kas Eesti esinduse või Euroopa Liidu liikmesriigi saatkonna kaasabil.