Ööpäevas vähemalt 10 tundi valgust

Termoregulaator on vajalik vee soojendamiseks (kalad elavad 22-27kraadises vees) ja ühtlase temperatuuri säilitamiseks. Ka akvaariumivalgusti on kalade ja eriti veetaimede normaalseks elutegevuseks tingimata vajalik, rääkimata filterpumbast, mis vett samaaegselt puhastab ja hapnikuga varustab.

Valgus ei pea akvaariumis põlema ööpäevaringselt, magama minnes võib ka kalade valgusallika välja lülitada. Et taimed saaksid kasvada, peab valgusti siiski vähemalt 10 tundi päevas sisse lülitatud olema.

Akvaariumile võib valida sinise, pruuni, tavapärase rohelise jne. valguse ning vastavalt sellele akvaariumi ka kujundada. Valgusti peab olema piisavalt tugev: 0,5-1 vatt liitri vee kohta.

Kodust akvaariumi ei tohi kunagi asetada aknalauale või paralleelselt aknaga, sest otsese päikesevalguse mõjul kattuvad akvaariumi seinad ja taimed kohe rohevetikaga.

Kord aastas tuleb teha suurpuhastus

Algaja akvaariumipidaja võiks kombineerida ehtsaid ja plastikust akvaariumitaimi - kunsttaimedega on tunduvalt vähem vaeva. Kord aastas tuleb akvaariumis teha suurpuhastus - kõik taimed, filterpump, akvaariumi seinad ja põhjakruus läbi pesta. Taimed desinfitseeritakse nõrga kaaliumpermanganaadilahusega. Tavahoolduseks piisab 1 korrast nädalas kuni 1 korrast kuus. Akvaariumi puhastatakse lihtsa ja kergelt käsitletava põhjapuhastustoruga, mis töötab "ühendatud anumate" põhimõttel ning mida komplektis voolikuga müüakse igas suuremas zookaupluses. Lisaks akvaariumi põhja kogunenud mustuse eemaldamisele tuleb kord nädalas puhtaks pesta ka filterpumba magnettiivik ning vahetada akvaariumis vett. Akvaariumisse kõlbab täiesti tavaline kraanivesi, mida on eelnevalt mõned tunnid seista lastud.

Algajale sobivad gupid ja mõõksabad

Algajale akvaariumipidajale sobivad kõige enam vähenõudlikud gupid ja mõõksabad - neid on lihtne kasvatada ning need on veetemperatuuri ja toidu suhtes vähenõudlikud. Neid on võimalik pidada isegi termoregulaatorita vees. Kuldkalad on küll väga dekoratiivsed, kuid väga hea isuga - üldjuhul söövad nad veetaimed ära. Pealegi tahavad kuldkalad sooja, vähemalt 24kraadist vett.

Väikesed tetrad, seeprakalad, rasboorad, guramid jne. sobivad kokku kõigi akvaariumitaimedega.

Kõige vähenõudlikumaks, kuid samal ajal dekoratiivsemaks akvaariumitaimeks võib pidada suurte laiade lehtedega Microsorum Pleropus´t. Ka Anubias on veetemperatuuri ja valguse suhtes leplik. Väga dekoratiivsed ning samal ajal vett pehmendava toimega on zookauplustes müüdavad aafrika päritolu kännud.

Tänapäeval ei soovitata akvaariumi põhja enam asetada paekivi, vaid hoopis kruusa, optimaalne põhjakihi paksus oleks 7 cm. Kruusa võib zookauplusest osta kui ka ise mere äärest korjata ning seejärel korralikult läbi kuumutada. Mingeid keemilisi pesuvahendeid ei tohi nii põhjakruusa kui filtri puhastamiseks kasutada, vaid veetaimede lehti võib harja ning soolalahusega puhastada.


Kuidas valida akvaariumisse kalu

Esimese akvaariumi jaoks võiks valida kõige vastupidavamad ja vähem hooldust nõudvad kalad: sarasa komeedi, kiillaik-rasboora, mõõksabad, gupi, diskuse jpt. Enne kala ostmist tuleb uurida, kui suureks kala võib kasvada.

Kindlasti tuleb zookaupluses ka välja valida akvaariumi jaoks kokkusobivad kalaliigid. Paljud liigid on loomult parvekalad ja muutuvad loiuks või agressiivseks, kui neid peetakse liigikaaslastest lahus. Kuid on olemas ka liike, kes rõõmsalt jagavad akvaariumi teiste kalaliikidega, kuid ei salli oma liigi esindajate seltsi. Näiteks võivad korallahvenate vahel tekkida tülid, kui neil pole piisavalt ruumi ega peidupaiku. Punatriibulistele rasbooradele aga meeldivad taimerikkad akvaariumid, kus on ruumi parves liikumiseks. NB! Iga röövkala tuleb pidada omaette akvaariumis, neid ei saa kokku panna taimetoiduliste kaladega.

Akvaariumi kogu mahu kasutamiseks tuleb valida erinevaid kalu nii, et nad hõivaksid selle eri tasandeid - mõned liigid on kohastunud toituma veepinnalt, teised ringlevad keskmistes veekihtides, kolmandad lahkuvad harva akvaariumi põhjast. Akvaariumi sisustamisel on kasulik arvestada ka asjaolu, et kalaliikide keskmine eluiga on erinev - näiteks kuldkalad elavad 20 aastaseks, vöödilised fundulused aga vaid aastaseks.

Kaire KENK