Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas teatas justiitsministeerium, et ei toeta raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse (RKSS) eelnõus välja pakutud plaani muuta senist põhimõtet, mille kohaselt võib alaealiste tüdrukute raseduse katkestada üksnes tema eestkostja nõusolekul.

Justiitsminister Rein Langi allkirjastatud dokumendis nõustub ministeerium, et praegu kehtiv regulatsioon on liiga range ning seda tuleks paindlikumaks muuta, kuid väljapakutud lahendus ei ole selleks sobiv.

Sotsiaalministeeriumi soovitud seadusemuudatuse kohaselt piisaks raseduse katkestamiseks üksnes alaealise enda soovist, tingimusel, et arsti hinnangul on ta võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma.

Justiitsministeerium sellise lähenemisega ei nõustu ning nende hinnangul on eeskätt vajalik põhjalikult reguleerida nõustamiskohustust alaealise raseduse katkestamise korral. Samuti peaks kaaluma regulatsiooni diferentseerimist vastavalt rasedust katkestada sooviva alaealise vanusele.

Arst vajab otsustamiseks eriteadmisi

Justiitsministeeriumi hinnangul on kaheldav, kas günekoloog on piisavalt kvalifitseeritud spetsialist, tuvastamaks alaealise meeleseisundit, tegelikku tahet ja võimet poolt- ja vastuargumente vastutustundlikult kaaluda.

Selliste asjaolude kindlakstegemine nõuab vastavaid eriteadmisi ja ettevalmistust, põhjendas ministeerium ning viitas, et eelnõu annab olemasoleval kujul sisuliselt günekoloogile õiguse laiendada isiku teovõimet, mida ei saa kindlasti aktsepteerida, kuna teovõime laiendamine on üksnes kohtu pädevuses.

Ühtlasi on sotsiaalministeerium seisukohal, et kui alaealisel on perekondlikud suhted lapsevanemaga korras, siis üldreeglina alaealine oma vanemat usaldab ja läheb arsti vastuvõtule koos vanemaga. Justiitsiministeeriumi arvates on selline väide aga meelevaldne ning alaealise soovimatus oma vanematele rasedusest rääkida ei sõltu sageli headest perekondlikest suhetest.

Seega võib ette tulla ka olukordi, kus alaealine headele suhetele vaatamata kardab vanematele pettumust valmistada ja püüab häbitunde tõttu nende teadmata rasedust katkestada.

Lisaks vajab raseduse katkestamise läbi teinud alaealine justiitsministeeriumi kinnitusel kindlasti protseduuri järgselt oma vanemate maksimaalset tuge ja abi, mida olukorrast mitteteadlikud vanemad pakkuda ei saa.

Eelnõu vajab uut ettevalmistust

Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld selgitas Päevaleht Online’ile, et nüüd, kus justiitsministeerium muudatusettepanekutega eelnõu kooskõlastamata jättis, tuleb neil taas asuda ette valmistama uusi ettepanekuid, mis reguleeriks täpsemalt antud probleemi.

Rosenfeldi andmeil võttis sotsiaalministeerium seaduse muutmise käsile, kuna üldtunnustatud põhimõte raseduse katkestamisel on, et nõusoleku raseduse katkestamiseks peab andma rase ise.

„Seda isegi piiratud teovõimega raseda (alaealine – toim.) puhul, kuna inimõiguste vastane oleks sundida isikut seadusliku esindaja ja piiratud teovõimega raseda huvide konflikti korral tahtevastaselt rasedust lõpuni kandma või tahtevastaselt rasedust katkestama,“ põhjendas Rosenfeld.

Kui näiteks 2007. aastal tehti kuni 19-aastaste tütarlaste seas aborti ligi 1300 korral, siis sotsiaalministeeriumi andmeil on alaealistele tehtud abortide arvus viimastel aastatel märgata väikest langustrendi. Kõige enam aborte tehakse siiski vanuses 20–39.

Lapsevanemad: vanemlik nõusolek peab säilima!

••Lastevanemate liidu hinnangul tuleks seadusesse alles jätta vanemate või eestkostjate nõusoleku saamine olukorras, kus alaealine soovib teha aborti.

••Alaealise tervise ja heaolu eest vastutavad tema vanemad, kellel peab vastutusest tulenevalt olema õigus kaasa rääkida ka alaealise tervist puudutavates otsustes, märgivad lapsevanemate esindajad presidendile, ministeeriumitele ja naistearstide seltsile saadetud avalikus pöördumises.

••Raseduse katkestamist võivad nende hinnangul hiljem kibedalt kahetseda nii alaealine neiu ise kui ka tema vanemad, kes võib-olla oleksid väga soovinud vanavanemateks saada.

••Lapsevanemad tunnistavad, et ehkki arstid teevad oma tööd üldjuhul südamega ja suurepäraselt, pole nende põhiülesandeks sotsiaalse ja majandusliku tausta selgitamine ning patsiendi psühholoogiasse süvenemine, mistõttu ei tohiks arstidele anda õigust otsustada abordi soovija valmisoleku ja teadlikkuse üle.

••Eelnevalt on alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude kaotamise vastu välja astunud ka Elukultuuri Instituut ja Eesti Kirikute Nõukogu, kes soovivad, et suuremat tähelepanu pöörataks just alaealise igakülgsele nõustamisele.