Allergia või seen? Mõlemad on parajad nuhtlused
Allergiast ja seenhaigustest on Nõmme polikliiniku nahaarst Margit Allik valmis rääkima pikki tunde. Ta sikutab riiulilt välja paksud meditsiiniraamatud, kust käsi leiab peaaegu eksimatult üles pildid ahhetama võtvatest seentest ning kahjustatud kehaosadest. 17 aasta jooksul on Allik vastuvõtule tulnud inimestel kindlaks teinud, kas ebameeldiv ja sügelev nahapunetus on tingitud allergiast või seenest. Ühtlasi on see teinud temast üsna pelgliku inimese. “Ühissõidukiga ma ei sõida. Spaade juures olevaid ujulaid ma ei külasta, sest te ei kujuta ette, kui palju saavad inimesed sealt nahahaigusi.”
Avardunud reisimisvõimalused, elukohavahetusega seotud vee kareduse ja saastatuse muutus, kaubavahetuse areng – kõik need toovad meie kappidesse uut olmekeemiat, toidulauale eksootilisi maitseaineid, puuvilju, uusi toitumisharjumusi. “Ei tohi unustada ka meie igapäevaelu nähtamatut kaaslast stressi ehk ülepinget, mis on iga haigust soodustav tegur.”
Üks haigus ei välista teist
Inimesel endal on üsna raske vahet teha, kas imelik lööve tekkis allergiast või seenest, sest üks haigus ei välista teist. Margit Allik kinnitab, et seenhaigus ja allergia võivad esineda korraga.
“Kaua kestnud väljaravimata seenhaigus võib põhjustada organismis allergiat. Siis alustatakse pakilisema protsessi ravi. Alles teisena ravitakse nn kaasuvat haigust või tõbe, mille ravimine nii pakiline pole,” selgitab Allik.
Seenhaiguse diagnoosi kinnitab või lükkab alati ümber mikroskoopiline ja mikrobioloogiline analüüs. Seenhaigus võib põhjustada sügelust, kuid sageli kulgeb haigus nii, et inimene ei oska sellele tähelepanu pöörata. Põhjus – häda ei tekita vaevusi. Sagedamini on seeninfektsioonide tekitajateks dermatofüüdid, mida teatakse üldse 40 liiki. Neist 21 on inimesele nakkuslikud.
Seevastu allergia on organismi immuunsüsteemi aktiivne reaktsioon teda ümbritsevatele kahjututele ainetele, samuti toidule. Allergia tekkimisel on oluline ka geneetiline soodumus. Allergialiigid on astma, toiduallergia, ekseem. Kui astma tundemärgid on hästi märgatavad, siis toiduallergiat ja ekseemi võib seenega segi ajada.
Allik lisab veel, et spetsialist teeb juba vaatluse käigus vahet, kas tegu on allergilise ekseemi või seennakkusega. Ekseemi kliiniline pilt on mitmekesisem – nahal on märgata põletikku, koorikuid, vesi- ja/või mädaville, marraskil nahka jne. Haige kaebab sügelust ja kipitustunnet.
Kui seenhaigus ei kulge villidega, saab arst alati esimesel visiidil silenaha vormi korral võtta nahakaabet mükoloogiliseks analüüsiks.
Kõigepealt perearsti juurde
Et nahaarsti juurde on mitmekuuline järjekord, soovitab Margit Allik esmatasandi diagnoosijaks perearsti. Kergekujulist allergilist reaktsiooni saab Alliku sõnul taandada apteegi käsimüügis olevate ravimitega – allergiavastaste tablettide ja/või põletikku leevendavate salvide, kreemidega.
Allergiahaiguse ravi edukus sõltub allergeeni(de) väljaselgitamisest. Allergeeni(de) tuvastamisega tegeleb allergoloog. Proove ei tehta aga siis, kui haigus on ägedas järgus või on patsiendil käsil allergiavastane tabletiravi.
“Allergia kliiniline pilt on varieeruv. Haigus võib väljenduda ainult nahal, kuid ka põhjustada kõigi elundite häireid. Allergia omapära seisneb selleski, et üks vorm võib üle minna teiseks või lisandub uus vorm olnule ning haigus raskeneb,” märgib Allik. Ta lisab, et allergiahaiguste kõiki mehhanisme ei tunta ka praegu ning uuringuid tehakse selles valdkonnas pidevalt. Allergiat on ikka peetud rohkem linna- kui maainimeste ja pigem rikaste kui vaeste probleemiks, sest allergikuid on rohkem arenenud riikides.
“Arvatakse, et allergia kujunemise risk on 40%-l inimestest kaasa sündinud. Allergia kujunemist soodustavad toitumisharjumuste muutused, olmekeemia laialdane kasutamine, tervist kahjustavate eluviiside harrastamine, kontrollimatu ravimite tarbimine, igapäevaelu muutused,” selgitab Allik.
Seennakkuste hulk on suur
•• Naha ja küünte seeninfektsioonid on nahahaigused, mida esineb väga palju.
•• Osa dermatofüütidest põhjustab infektsioone ainult inimestel ja nakatumine toimub inimeselt inimesele otsese kontakti või infitseerunud esemete vahendusel.
•• Teised seened on algul loomade patogeenid ja kanduvad inimesele loomadelt või infitseerunud keskkonna kaudu.
•• Osa seentest elab pinnases saprofüütidena, kuid võib nakatada kas inimesi või loomi.
•• Jalaseen on naha seenhaigustest kõige tavalisem.
•• Nakatumine toimub sagedamini ühisruumide pindadelt.
•• Soodustavateks teguriteks on umbsed jalatsid, jalgade higistamine, perifeerse vereringe häired. Sagedamini haigestuvad mehed.
•• Käteseen – nakkus levib kätele kas jalgadelt või kubemevoldist. Esmalt haigestub nn juhtiv käsi.
•• Kubemeseen on algul sagedasti ühel pool, kuid levib sümmeetriliseks.
•• Kehaseen – haigus võib väljenduda kehatüvel, käsivartel, säärtel.
•• Küüneseen – sage diagnoos nahaarstikabinetis, moodustab ligi 50% kõikidest küünteprobleemidest. Allikas: dr Margit Allik