Aller­gia või seen? Mõle­mad on pa­ra­jad nuht­lu­sed

Al­ler­gial või see­nel on üsna ras­ke va­het te­ha, sest üks hai­gus ei vä­lis­ta teist.

Al­ler­giast ja seen­hai­gus­test on Nõmme po­lik­lii­ni­ku na­haarst Mar­git Al­lik val­mis rää­ki­ma pik­ki tun­de. Ta si­ku­tab riiu­lilt väl­ja pak­sud me­dit­sii­ni­raa­ma­tud, kust kä­si leiab peaae­gu ek­si­ma­tult üles pil­did ah­he­ta­ma võtva­test seen­test ning kah­jus­ta­tud ke­hao­sa­dest. 17 aas­ta jook­sul on Al­lik vas­tuvõtu­le tul­nud ini­mes­tel kind­laks tei­nud, kas eba­meel­div ja süge­lev na­ha­pu­ne­tus on tin­gi­tud al­ler­giast või see­nest. Üht­la­si on see tei­nud te­mast üsna pelg­li­ku ini­me­se. “Ühissõidu­ki­ga ma ei sõida. Spaa­de juu­res ole­vaid uju­laid ma ei külas­ta, sest te ei ku­ju­ta et­te, kui pal­ju saa­vad ini­me­sed sealt na­ha­hai­gu­si.”

Avar­du­nud rei­si­misvõima­lu­sed, elu­ko­ha­va­he­tu­se­ga seo­tud vee ka­re­du­se ja saas­ta­tu­se muu­tus, kau­ba­va­he­tu­se areng – kõik need too­vad meie kap­pi­des­se uut ol­me­kee­miat, toi­du­laua­le ek­soo­ti­li­si mait­seai­neid, puu­vil­ju, uu­si toi­tu­mis­har­ju­mu­si. “Ei to­hi unus­ta­da ka meie igap­äe­vae­lu näh­ta­ma­tut kaas­last st­res­si ehk üle­pin­get, mis on iga hai­gust soo­dus­tav te­gur.”

Üks haigus ei välista teist

Ini­me­sel en­dal on üsna ras­ke va­het te­ha, kas ime­lik löö­ve tek­kis al­ler­giast või see­nest, sest üks hai­gus ei vä­lis­ta teist. Mar­git Al­lik kin­ni­tab, et seen­hai­gus ja al­ler­gia võivad esi­ne­da kor­ra­ga. 

“Kaua kest­nud väl­ja­ra­vi­ma­ta seen­hai­gus võib põhjus­ta­da or­ga­nis­mis al­ler­giat. Siis alus­ta­tak­se pa­ki­li­se­ma prot­ses­si ra­vi­. Al­les tei­se­na ra­vi­tak­se nn kaa­su­vat hai­gust või tõbe, mil­le ra­vi­mi­ne nii pa­ki­li­ne po­le,” sel­gi­tab Al­lik.

Seen­hai­gu­se diag­noo­si kin­ni­tab või lükkab ala­ti ümber mik­ros­koo­pi­li­ne ja mik­ro­bio­loo­gi­li­ne analüüs. Seen­hai­gus võib põhjus­ta­da süge­lust, kuid sa­ge­li kul­geb hai­gus nii, et ini­me­ne ei os­ka sel­le­le tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ta. Põhjus – hä­da ei te­ki­ta vae­vu­si.  Sa­ge­da­mi­ni on see­nin­fekt­sioo­ni­de te­ki­ta­ja­teks der­ma­tofüüdid, mi­da tea­tak­se üld­se 40 lii­ki. Neist 21 on ini­me­se­le nak­kus­li­kud.

See­vas­tu al­ler­gia on or­ga­nis­mi im­muunsüstee­mi ak­tiiv­ne reakt­sioon te­da ümb­rit­se­va­te­le kah­ju­tu­te­le ai­ne­te­le, sa­mu­ti toi­du­le. Al­ler­gia tek­ki­mi­sel on olu­li­ne ka ge­nee­ti­li­ne soo­du­mus. Al­ler­gia­lii­gid on ast­ma, toi­dual­ler­gia, ek­seem. Kui ast­ma tun­demär­gid on häs­ti mär­ga­ta­vad, siis toi­dual­ler­giat ja ek­see­mi võib see­ne­ga se­gi aja­da.

Al­lik li­sab veel, et spet­sia­list teeb ju­ba vaat­lu­se käi­gus va­het, kas te­gu on al­ler­gi­li­se ek­see­mi või seen­nak­ku­se­ga. Ek­see­mi klii­ni­li­ne pilt on mit­me­ke­si­sem – na­hal on mär­ga­ta põle­tik­ku, koo­ri­kuid, ve­si- ja/või mä­da­vil­le, mar­ras­kil nah­ka jne. Hai­ge kae­bab süge­lust ja ki­pi­tus­tun­net.

Kui seen­hai­gus ei kul­ge vil­li­de­ga, saab arst ala­ti esi­me­sel vi­sii­dil si­le­na­ha vor­mi kor­ral võtta na­ha­kaa­be­t müko­loo­gi­li­seks analüüsiks.

Kõigepealt perearsti juurde

Et na­haars­ti juur­de on mit­me­kuu­li­ne jär­je­kord, soo­vi­tab Mar­git Al­lik es­ma­ta­san­di diag­noo­si­jaks pe­rears­ti. Ker­ge­ku­ju­list al­ler­gi­list reakt­sioo­ni saab Al­li­ku sõnul taan­da­da ap­tee­gi kä­simüügis ole­va­te ra­vi­mi­te­ga – al­ler­gia­vas­tas­te tab­let­ti­de ja/või põle­tik­ku lee­ven­da­va­te sal­vi­de, kree­mi­de­ga.

Al­ler­gia­hai­gu­se ra­vi edu­kus sõltub al­ler­gee­ni(de) väl­ja­sel­gi­ta­mi­sest. Al­ler­gee­ni(de) tu­vas­ta­mi­se­ga te­ge­leb al­ler­go­loog. Proo­ve ei teh­ta aga siis, kui hai­gus on äge­das jär­gus või on pat­sien­dil kä­sil al­ler­gia­vas­ta­ne tab­le­ti­ra­vi.

“Al­ler­gia klii­ni­li­ne pilt on va­riee­ruv. Hai­gus võib väl­jen­du­da ai­nult na­hal, kuid ka põhjus­ta­da kõigi elun­di­te häi­reid. Al­ler­gia omapä­ra seis­neb sel­les­ki, et üks vorm võib üle min­na tei­seks või li­san­dub uus vorm ol­nu­le ning hai­gus ras­ke­neb,” mär­gib Al­lik. Ta li­sab, et al­ler­gia­hai­gus­te kõiki meh­ha­nis­me ei tun­ta ka prae­gu ning uu­rin­guid te­hak­se sel­les vald­kon­nas pi­de­valt. Al­ler­giat on ik­ka pee­tud roh­kem lin­na- kui maai­ni­mes­te ja pi­gem ri­kas­te kui vaes­te prob­lee­miks, sest al­ler­gi­kuid on roh­kem are­ne­nud rii­ki­des.

“Ar­va­tak­se, et al­ler­gia ku­ju­ne­mi­se risk on 40%-l ini­mes­test kaa­sa sündi­nud. Al­ler­gia ku­ju­ne­mist soo­dus­ta­vad toi­tu­mis­har­ju­mus­te muu­tu­sed, ol­me­kee­mia laial­da­ne ka­su­ta­mi­ne, ter­vist kah­jus­ta­va­te elu­vii­si­de har­ras­ta­mi­ne, kont­rol­li­ma­tu ra­vi­mi­te tar­bi­mi­ne, igap­äe­vae­lu muu­tu­sed,” sel­gi­tab Al­lik.

Seennakkuste hulk on suur

•• Naha ja küünte seeninfektsioonid on nahahaigused, mida esineb väga palju.

•• Osa dermatofüütidest põhjustab infektsioone ainult inimestel ja nakatumine toimub inimeselt inimesele otsese kontakti või infitseerunud esemete vahendusel.

•• Teised seened on algul loomade patogeenid ja kanduvad inimesele loomadelt või infitseerunud keskkonna kaudu.

•• Osa seentest elab pinnases saprofüütidena, kuid võib nakatada kas inimesi või loomi.

•• Jalaseen on naha seenhaigustest kõige tavalisem.

•• Nakatumine toimub sagedamini ühisruumide pindadelt.

•• Soodustavateks teguriteks on umbsed jalatsid, jalgade higistamine, perifeerse vereringe häired. Sagedamini haigestuvad mehed.

•• Käteseen – nakkus levib kätele kas jalgadelt või kubemevoldist. Esmalt haigestub nn juhtiv käsi.

•• Kubemeseen on algul sagedasti ühel pool, kuid levib sümmeetriliseks.

•• Kehaseen – haigus võib väljenduda kehatüvel, käsivartel, säärtel.

•• Küüneseen – sage diagnoos nahaarstikabinetis, moodustab ligi 50% kõikidest küünteprobleemidest. Allikas: dr Margit Allik