"Meie rahvuslikest tähtpäevadest on taandunud usundiline sisu, lisandunud on aga tarbijafunktsioon," räägib Hiiemäe. Kiirele uute traditsioonide ülevõt-misele aitab Hiiemäe arvates kaasa ka rahvuslik alaväärsuskompleks. "Arvatakse, et kui peame kiiresti Euroopasse minema, siis peab meil kõik olema nagu sealsetel kultuurriikidel."

ÕUDNE LIHAVÕTTEDISKO. Kui uued tavad tuleksid Venemaa poolt või Lätist, siis nad siin nõnda ei juurduks, arvab usundiuurija. Aga kommertslikkus, kus pidevalt rõhutatakse, et pead ostma, siis saad õnnelikuks, on muutnud nii meie jõulutavasid kui aidanud teed sillutada uutele tähtpäevadele. Uued on näiteks valentinipäev, volbripeod, halloween, püha Patricku päev.

Hiiemäe arvates on uute traditsioonide juurutamisel oma osa diskodel ja ööklubidel, kus korraldatakse igal võimalikul juhul erilisi pidustusi. "Aga lihavõttedisko, mida peetakse Suurel Reedel ...," ütleb Hiie-

mäe ja on jupp aega vait. Tavandiuurijal ei sobi toimuvat kritiseerida, rahvakombed peavad arenema rahva hulgas isepäi.

PAHATAHTLIK SURNU. Halloweeni sümboolikasse kuuluvad lisaks kõrvitsamaskidele ka kõikvõimalikud luukered ja kodukäijad. "Meie rahvakultuuris on suhtumine esivanematesse oluliselt teistsugune praegu halloweeni puhul nähtavast. Eestis on lahkunud esivanemad nõu-andjateks, kellest peetakse lugu. Ka hingedepäeval küünla aknale panemine, jõuluajal lahkunule lauale taldriku või toidu jätmine on selle märgiks," räägib Hiiemäe.

Kujutlus pahatahtlikust surnust on Eestis küll olemas, teame kodukäijat ja kardame näiteks pimedas surnuaial käia. Meie esivanemad ootasid kadunukestelt aga ka nõu ja abi. "Siiski, kui rääkisin tudengitele hingedeajast, olin hämmastunud, kui paljud noortest panevad hingedepäeval, 2. novembril küünla aknale," on Hiiemäe rõõmsalt üllatunud.

MARDID-KADRID OOTAVAD. Kommeteuurijad teavad, et Eesti sügisene hingedeaeg on omane meile kui loodusrahvale. Mõnede mardi- ja kadripäevakommete taust ulatub tagasi ristiusu eelsesse aega. Eestlased on ainult meile omast mardi- ja kadrisanditamise kommet laenanud ka rannarootslastele, ingerlastele, karjalastele, peipsivenelastele.

"Mardi- ja kadrijooksjail tuleks siiski meeles pidada õiged sanditamas käimise ajad, seega 9. ja 24. november, päevade eelõh-tud. Kasvõi puhtorganisatsiooniliselt on tarvilik, et marti ja kadrit joostaks neil õhtutel, muidu pole peredes kommid ja õunad santide jaoks valmis," rõhutab Hiiemäe mineviku väärtustamisele õhutades.

Eesti rahvakalendrist:

http://my.tele2.ee/oldjyri/marijyri.html

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

* 2. november, hingedepäev. Surnute mälestamise päev. Soome-ugri rahvaste tava, vanimaid eesti pühasid. Muinsuskaitse Seltsi soovitusel on viimastel aastakümnetel süüdatud esivanemate mälestuseks koduaknal küünal.

* 10. november, mardipäev. Protestantlikes maades seostati kuupäevaliselt Martin Lutheri sünnipäevaga. Mardi-etendusega taotleti põlluviljakust. Mardisandiks käiakse 9. novembri õhtul.

* 25. november, kadripäev. Lambapügamise päev. Kadrisandiks käiakse 24. novembri õhtul ja vanasti oli kadrideks ainult tüdrukud.