Amigo – mitmekultuurne turistiunistus
Lõbusate põrguliste hulgas lehviksid seal vampiiride kombel ringi neli numbrit liiga suurtes pintsakutes turvamehed ning jumala seisuses oleks kaheksa- ja üheksakümnendate muusikat mängiv DJ.
Muidugi on Amigol laevabaaride ees see eelis, et loodus põrandat ei kõiguta. Samas ei saa jällegi iseenda tuikumist mere kraesse kirjutada...
Taksojuhid on otsekohesed inimesed: “Mis sellest Amigost ikka lugu teha? Ah et uus sisekujundus. Kirjutage, et bordell on ta ikkagi. Litsid istuvad baaris, mingit vahendust ei toimu ja pärast minnakse hotellituppa. Nagu selles Pelgulinna majas, millest kõik praegu räägivad,” kommenteerib ta teel klubisse.
Võtame taksojuhi monoloogi teadmiseks ja sukeldume keldriklubi mellu.
Seltskonda on taluvuse piiril täis klubis mitmesugust. Keskealised kõhukandjad noorte armukestega, vallatlevad vallalised, välismaalased või need-võiks-olla-sinu-vanemad.
Nii et külaliste aksessuaaride seast leiab nii konjakiklaase ja avarate dekolteedega kombineeritud f..k-me-kontsi kui ka häbivaba hallipäisust, mis siin näiteks mõnda pidupäeva tähistab.
Lava on kõrvaline koht
Baaris on asjad lihtsaks tehtud. Ploomimahla pole, on ainult tomati-, ananassi-, segu- ja apelsinimahl. Ühesõnaga viinakõrvane. Hea, et neid väheseid mahlu saab osta ka viinast eraldi.
Kokku miksitud Bryan Adams ja Modern Talking ajavad tantsijad hulluks. Ja pole ime – “Summer of 69” näib olevat paljude piduliste esimene ja “Cherry Cherry Lady” teine noorus.
Uue kujundusega klubi avaõhtu naelaks on aga Smilers. Ütleme otse, et lava näikse Amigos olevat üks kõrvaline koht tantsuplatsi otsa peal. Selline keskmiselt väike poodium. Siin esineb bänd keskmisele raadiokuulajale, mängib talle vanu ja uusi hitte, pakub äratundmisrõõmu “ahaa – seda lugu olen ma kuulnud”.
Igatahes on siin võimalik pehmesse diivanisse vajunult sõpradega vesteldes aega mööda saata, sest vastupidi muudele ööklubidele ei olegi Amigos enda kuuldavaks tegemiseks vaja täiest kõrist röökida.
Suitsusinakates toonides klubi ilmestavadki seinaäärsed istekohad seltskondadele. Muidu külmavõitu kujunduskliimas kerkivad esile sooja valguse oaasid – baarid. Üldine toon on hämarus, selles mõttes on mõeldud ka arglikematele “kalameestele”, põhjaõngedega röövpüüdjatele. Terastumedad seinad loovad kohati mulje madalast laevatrümmist. Aga seda need ööklubid ju ongi – unistustelaevad, kust taksod-kiirkaatrid väsinud pidulisi või värskeid paarikesi üle linna kodusadamatesse viivad.
