Läbi ajaloo on kaitseväe korralduse seadusel (KVKS) olnud mitmeid eelnõuvariante, millest igaüks peegeldas omal ajal kaitseväe teatud arenguetappi. Kas uuest aastast rakenduv seadus on neist parim, pole praegu enam oluline. Oluline on see, et lõpuks on kaitseväel see seadus olemas ja tagasikäiku enam ei ole.

Aeg näitab, kuidas ta rakendub, kuidas kaitsevägi temaga kohaneb ja milliseid muudatusi tuleb nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus teha. Seadusi kirjutavad, võtavad vastu ja rakendavad inimesed inimeste jaoks, mistõttu nende parendamiseks ei tohiks poliitilise tahte olemasolu korral olla ületamatuid takistusi, pigem on see isegi kohustus.

Millised põhilised muutused siis uue seaduse rakendamisega kaasnevad?

Kõige olulisem uuendus on, et alates 2009. aastast on kaitsevägi sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus – Eesti kaitsevägi kaitseministeeriumi valitsemisalas. See muutus on niivõrd oluline, et sellega kohanemine võtab kindlasti nii kaitseväes kui ka väljaspool aega rohkem kui rakendamiseks antud pool aastat. Kui seni koosnes Eesti kaitsevägi sisuliselt 14-st riigiõiguse mõistes erinevast subjektist väeosa, asutuse, staabi näol, siis pärast uusaastat on tegemist ühtse organisatsiooniga, millel on üks eelarve, üks raamatupidamine, ühtsed varad ja kõik see, mis kokkuvõttes iseloomustab üht suurt riigiasutust. Asja selguse huvides on otstarbekas valgustada lugejat valdkonniti.

Haldusõiguslikud muutused

Kaitseväe korralduse seaduse kõrval on teiseks oluliseks ja täiesti uueks õigusaktiks kaitseväe põhimäärus, mis sätestab kaitseväe üles-ehituse, struktuuriüksuste põhiülesanded, paiknemise, nimetused, allüksuste jaotused ning struktuuriüksuste ülemate õigused ja kohustused. Selline uus dokument võeti esmakordselt vastu 27. novembril 2008.

Üks oluline juhtimisalane muudatus on see, et maaväes koondub juhtimine sisuliselt kaitseringkonna ja brigaadi tasemele. Ringkonna staap tõuseb territoriaalsel põhimõttel kesksele kohale.

Kõik üksused, mis on kaitseväe põhimääruses nimetatud, saavad omakorda põhimääruse, mille kehtestab kaitseminister. Haldusõiguslikult on see oluline uuendus, sest just põhimäärus on see, mis positsioonib konkreetselt selle struktuuriüksuse Eesti kaitseväe organisatsioonis ning sätestab ka selle ülema üksikasjalikud õigused ja kohustused. Kokkuvõttes peavad kõigi struktuuriüksuste põhimäärused summana reguleerima ja tagama kõigi kaitseväele seadusega pandud riigikaitseliste ülesannete täitmist.

Kaitseväe põhimääruse juurde kuulub ka selle salastatud lisa, mis reguleerib kaitseväe sõjaaja ülesehitust ja koosseisu.

Personalialased muudatused

Kuna kaitsevägi muutub üheks asutuseks, siis suur muutus avaldub kaitseväelaste karjääri planeerimises ja struktuuriüksuste personali-alases toetuses. Algavast aastast muutub nii tööandja nimi kui ka paljudel juhtudel ametikoha nimetus või palgaaste. Uue seaduse valguses korrastab kogu kaitsevägi oma struktuuri, mistõttu struktuuri ja funktsioonide ühendamine võib kaasa tuua mõnede ametikohtade kadumise.

Samal ajal on kaitseväes paljud ametikohad ka täitmata, mistõttu esmane eesmärk on olemasolev professionaalne personal ümber paigutada ja vajaduse korral tagada inimestele ka täiendusõpe. Samal ajal ei saa kahjuks läbi ka teatud hulga ametikohtade koondamiseta, kuid nende täpne arv selgub lõplikult uue aasta alguses.

Muudatused raamatupidamises

Tulenevalt kaitseväe kui organisatsiooni koondumisest on kogu kaitseväel jaanuarist üks registreerimisnumber ja seni üksustel kasutusel olevad registrinumbrid muutuvad kehtetuks. Raamatupidamisele tähendab see sisuliselt tsentraliseerimist: ühest allikast peavad tulema maksekorralduse failid, maksudeklaratsioonid, aruanded ja muu, mis puudutab igapäevatööd.

Seni oli kavas kaitseväe raamatupidamised järk-järgult tsentraliseerida, kuid KVKS-i vastuvõtmine tähendas, et seda tuleb teha kohe, korraga ja kogu kaitseväe ulatuses. Kaitseväe jaoks tähendab see, et seniste väeosade raamatupidamisosakondade asemel luuakse üks kaitseväe raamatupidamiskeskus ja kasutusele võetakse ühtne majandustarkvara.

Muudatused asjaajamises

Üleminek ühtsele valitsusasutusele nõuab ka ühtlustatud asjaajamist. Selle eesmärgi täitmiseks võetakse asjaajamises kasutusele uus tarkvara, mis võimaldab tunduvalt vähendada dokumentide paberkäitlust, ning suur osa bürokraatiamasinast digitaliseeritakse. Kaitseväe koostööpartneritel on oluline teada, et alates uuest aastast on kaitseväest väljuvad kirjad kõik ühtsel blanketil, millel on kujutatud riigivapi kujutis ja kaitseväe nimetus. Asjaajamise lihtsustamiseks on struktuuriüksustel õigus lisada sellisele blanketile ka oma üksuse nimetus.

Varade haldus ja riigihanked

Kaitseväe kui ühtse organisatsiooni hangete arv kasvab järgmisel aastal märgatavalt. Kuna kaitseväe üksuste ühtseks organisatsiooniks liitmisel suureneb ka igapäevaste ja sarnaste majanduskulude üldsumma, siis nõuab seadus selliste kulutuste tegemisel ka hangete korraldamist. Ühtseks muutub ka kaitseväe ligi 1300 kinnisvaraobjekti haldamine ja see koondatakse 2009. aasta jooksul logistikakeskusse.

Kokkuvõttes võib öelda, et uus seadus peaks pärast teatud üleminekuperioodi võimaldama kaitseväel kui ühel Eesti suuremal organisatsioonil kärpida tunduvalt oma halduskulusid, sest mitmete haldusfunktsioonide tsentraliseerimine toob kaasa dubleerimise vähenemise. Majandustegevuse koondumine keskusse korrastab kindlasti ka ülevaadet olemasolevast ressursist ja loob selgema pildi tuleviku vajadustest. Uue seaduse valguses tekib väeosade ülematel kaitseväelise väljaõppe korraldamiseks rohkem ressurssi ja kogu kaitseväe panus riigikaitse tugevdamisse on administratiivselt paremini tagatud.