“Meil on veel ees palju rohkem sellised sündmuseid,” ütles
Colorado
ülikooli lume- ja jääuuringutekeskuse teadur Ted Scambos CNNi vahendusel.

28. veebruaril märkas ta NASA satelliitpilte uurides, et Wilkinsi jääpank hakkab murduma. Sama päeva jooksul tehtud satelliitpiltidelt on jääpanga kahanemist selgelt näha.

8. märtsil pudenes panga küljest koguni 570 ruutkilomeetri suurune tükk. 13 680 ruutkilomeetrist jäälahmakat hoiab kokkuvarisemise eest kõigest kitsas jääriba.

“Ma ei arvanud, et need asjad nii kiiresti juhtuda võivad,” ütles Briti Antarktika uurimiskeskuse professor David Vaughan. “Jääpank ripub “juuksekarva otsas” – järgmiste päevade ja nädalate jooksul näeme, milliseks selle saatus kujuneb.”

Veebruari lõpp tähendab Antarktikas suve lõppu ning sel ajal on jääpankade murdumised kõige tõenäolisemad.

Wilkinsi jääpank on Antarktika poolsaare ohusolevatest pankadest kõige suurem.

Teadlaste sõnul on jääpankade varisemine põhjustatud kliima soojenemisest, mis selles piirkonnas on toimunud kõige kiiremini.