Antibiootikum või kanasupp ja pärnaõietee?
Peamised ja kuulsaimad vahendid on kahtlemata küüslauk, mesi, ingver, sidrun ja jõhvikad. Lisaks kuum jalavann sinepipulbriga, sama vahendit sisaldavad plaastrid rinnale ja viimase aja üllatusena sinepikreem, mis soojendab külmetuste puhul nii rindkeret, jalgu kui ka liigeseid. Nimekirjast ei saa välja jätta raviteid – kas maitselt mõrusid (nagu raudrohi) või mesiseid (nagu pärnaõied), kuid kõigis on midagi erilist, mis leevendab külgehakanud tõbesid.
Sidruni, jõhvika ja viimasel ajal ka astelpaju teeb nii asendamatuks C-vitamiini sisaldus. Seda leidub ohtralt ka kibuvitsamarjades, mustas sõstras, paprikas ja isegi mädarõikas. C-vitamiin on antioksüdant, mis toetab organismi immuunsüsteemi, parandab veresoonkonna tööd ja aitab peletada väsimust. Kui vähegi võimalik, võiks seda imerohtu ammutada looduslikest allikatest. Sünteetiliselt saadakse askorbiinhapet (C-vitamiin) glükoosist ja, nagu kõige sünteetilisega, ei ole see meie organismile nii omane.
Veel mõned aastad tagasi oli populaarne teha ülemiste hingamisteede hädade korral soodaauru: peaaegu keev vesi kausiga toolile, lusikatäie haaval soodat sisse, tekk üle pea ja kummargil kausi kohale tekkivat auru sisse hingama. Kui vesi jahtunud ja „suss-vuss” enam ei töötanud, pakiti end soojalt teki alla ja jäädi paranemist ootama.
Üks allikas ütleb, et soodaaur polevat hea häälepaeltele, kuid täpset kinnitust väitele leida pole. Lisaks soovitatakse hingata kartulikeeduauru. Seejuures on hästi tähtis meeles pidada: kuum aur ei ole hea palaviku ajal! Köha ja nohu leevendamiseks palaviku ajal võib kasutada viimasel ajal levinud inhalaatoreid, mis teevad jahedat auru ja aitavad eriti pisematel, kes ei oska end puhtaks köhida ega nuusata, kergemini hingata.
Apteekrid soovitavad
Nii mõnelegi hädale leidub mitut sorti abi. Nii võib peavalu vastu aidata valuvaigisti või hoopis korralik uni. Muidugi on oma osa valu tekkepõhjusel ja inimeste erinevusel. Samal põhjusel annavad tervisespetsialistid erinevaid soovitusi, sest valikuvõimalus on päris lai – leebetest looduslikest vahenditest kangemate retseptirohtudeni.
Näiteks ajakirja Tervis Apteegist 2006. aasta number soovitas gripiteede ja palavikurohtude kõrval tooteid, mis põhinevad saialillel ja taruvaigul. Eelkõige soovitatakse looduslikke vahendeid kasutada lastel. Paljud perearstid soovitavad rahvameditsiini vähemalt muud ravi toetavaks abinõuna.
Seega – kui lapse palavik peaks tõusma üle 38 kraadi, peaks andma paratsetamooli, aga köha-nohu korral tuleks juua sooja teed meega ja süüa korralikku kodust kana-klimbisuppi.
Kui palaviku vastu rändab ka looduseusku inimesel vahel ikka paratsetamool põske, siis kõigist ravimitest kõige hullemaks peetakse antibiootikume. Kuigi on inimesi, kes meelsasti antibiootikumiretsepti vastu võtavad, leiab päris palju neid, kes püüavad nimetatud rohtusid igati vältida. Tasub meeles pidada, et antibiootikumid ei olegi mõeldud raviks viiruse vastu, nendega ravitakse bakteriaalseid haigusi.
Antibiootikumid on kahtlemata tõhusad, kuigi nende (nii looduslike kui ka sünteetiliste) miinuseks on mõju „halbade” kõrval ka „headele” bakteritele – seepärast soovitatakse antibiootikumikuuri ajal võtta kõrvale piimhappebaktereid, et organismi tasakaalus hoida.
Ei tasu unustada, et kuulsaim antibiootikum penitsilliin on üdini looduslik ning paljud teisedki sellesse ravimigruppi kuuluvad medikamendid on bakterite või seente toodetud. Nüüdisajal tehakse mitmeid ravimeid lisaks sünteetiliselt, et nende tõhusust tõsta.
Antibiootiline toime on ka mitmel looduslikul vahendil: jõhvikad, küüslauk, sidrun, sibul, õun ja roheline tee. Suurt väge on täis taruvaik ja räägitakse isegi kanapuljongi tervistavatest omadustest. See aga ei tähenda, et need kõik suudaksid ravida tõsiseid põletikke.
Seega on ikkagi ülioluline raskemate terviserikete puhul abi otsida tavameditsiinist ning vajaduse korral ka antibiootilistest pillidest. Ravile kaasa aidata ja organismi tugevdada võib aga ka sel juhul enamasti julgesti. Võimalike piirangute üle (näiteks nõgesetee ei sobi osa verehaiguste puhul) tasub nõu pidada oma arstiga.
Füüsis ja vaim üheskoos
Viiruste vastu teeb meid tugevamaks enda vaimse poole eest hoolitsemine. Kõige tähtsam on rahulik ja küllaldane uni, mis füüsilise väljapuhkamise kõrval tagab vaimsetest pingetest lõõgastumise ja parema toimetuleku stressiga. Lisaks on tähtis puhata ka muul moel – leia aeg, et välja lülituda kohustustest, veeda aega sulle oluliste inimestega ja tegele hobidega. Tungivalt soovitatakse tegeleda liikumisega, sest selles on ühendatud füüsiline ja vaimne heaolu.
Raviviisist olulisem on ehk see, et inimene end üldse raviks. Ära mine tõbisena tööle, vaid puhka ja ravi tõved välja! Üks asi on kahju su oma tervisele, kuid sinu viirused võivad jõuda töökaaslase pisibeebi või raskemate krooniliste hädadega pereliikmeni. Nende jaoks võivad ka kõige tavalisemad haigused olla tõsiseks katsumuseks. Hoia ennast ja teisi!
Tervis köögist
Mesi + sibul
Eri retseptides on koostisained eri vahekorras. Osa retsepte näeb ette kuumutamist, kuid lihtsam variant soovitab panna sibularõngad purki, valada peale mett nii palju, et sibul oleks kaetud, lasta vähemalt üks ööpäev tõmmata ja siis tarvitada külmetushaiguste korral. Vahel lisatakse segule aaloed või küüslauku.
Sibul
Ravim, mida rahvameditsiin soovitab peaaegu iga häda vastu. Näiteks peavalu puhul peaks sibula katki suruma (mitte ainult hakkima), panema plöga riide sisse ja seejärel tombu pea peale.
Piimaga sibulat keetes saavat väga hea köharohu lastele. Küpsetatud sibula mahl aitavat samuti „rinna lahedamaks teha”. Lisaks soovitatakse küpsetatud sibulat paisete ja vesivillide peale. Kopsuhädade vastu soovitati kunagi kombineerida sibulat ja viina, sest see aitavat kindlasti.
Saialill + searasv
Kuivatatud saialilleõisikutest ja searasvast keedetakse mõnes kohas tänini tõhusat salvi, mis aitab nahahädade puhul või sobib niisama käenaha pehmendamiseks.
Allikad: Wikipedia, Maaleht, Tervis Apteegist, herba.folklore.ee, www.seedsofhelp.co.uk
