Ants Tael: “Tantsud tähtedega” pole päris võistlustants

 (44)
Ants Tael: “Tantsud tähtedega” pole päris võistlustants
----

Ants Tael on üks Eesti teenekamaid tantsuõpetajaid, kes pühapäeva õhtuti menusaate ”Tantsud tähtedega” osalistele hindeid paneb.

••Mille järgi tantsijaid hindate?

Hindan tantsuga hakkamasaamist – tantsutehnikat, taktis või rütmis püsimist, liikumist. Samuti kunstilist muljet – isikupära, karismat, kuidas tantsu esitatakse. Pean jälgima seda, et standardtantsudes ei vallandataks tantsuvõtet põhjuseta tantsu keskel. Tõsteid ei tohi tantsu sees olla.

••”Tantsud tähtedega” tantsijad harrastavad kaht tantsuviisi: ühel juhul kasutatakse hästi palju sõuelemente, viskamist ja keerutamist, teisel juhul tantsitakse ümber partneri, et teisel võimalikult palju puhata lasta. Kumba kohtunikuna enam hindate?

Eks õigem on see, kui nad kogu aeg tantsivad. Tuleb arvestada, et see pole päris võistlustants. Päris võistlustantsus tulevad paarid põrandale, tantsivad kõik sama tantsu sama muusikaga. Siis valitakse eelvoorudest välja kuus paari, kes finaalis omavahel korraga põrandal võistlevad. Saates on korraga põrandal kaks paari – üks võistleb standardtantsudes, teine ladina-ameerika tantsudes, neid ei saa omavahel võrrelda. See on sama, kui üks hüppab kaugust ja teine kõrgust ja mina pean ütlema, kumb hüppas paremini. See on meelelahutussaade. Meil palutakse hinnata just võistlustantsu reeglite järgi, et jälgiksime ikkagi tantsutehnikat, tantsu põhiolemust, et me ei laseks ennast ära hullutada igasugustest trikkidest, mida tehakse. Näiteks tullakse põrandale, sigaretipits suus ja kaabu peas, mis on võistlustantsus täiesti lubamatu.

Samal teemal:

••Kui oluline on hinde kujunemise juures kasutatud muusika?

Muusika on väga oluline. Tantsijad valivad seekord ise muusika ja viivad selle CD-del orkestrile, kes siis orkestreerib. Siis saavad nad ühe kindla muusika järgi harjutada ja teavad, et see lugu saadab neid ka esinemise ajal.

••Aga kostüümid?

Kostüümid on ka väga olulised, aga mind ei tohi kostüümid häirida, ma ei tohi lasta ennast nendest mõjutada. Tihtilugu on nii, et kui käin võistlustel, siis abikaasa kodus küsib, et kuidas kleidid olid ja mis moes on muutunud, aga ma ei oska talle mitte midagi öelda – ei mäleta ühtegi kleiti ega kostüümi. Ma ei tea muidugi, kas naiskohtunike alateadvus töötab sel ajal, nemad näevad kostüüme kindlasti teise pilguga kui mehed. Kostüüm teeb kahtlemata pildi kenamaks, aga võib teha ka inetumaks.

••Ütlesite, et saates on vähe võistlustantsu.

Tantsuvõistlustel ei kohta kunagi selliseid paare, kus üks partneritest on tugev professionaal ja teine on saanud kolm nädalat ettevalmistust. Kolme nädalaga ei valmista ühtegi tantsijat ette. Eks need sammud ole niivõrd-kuivõrd selgeks saadud, aga neid tantsitakse kohmakalt, sest läbitantsitud kilomeetreid on vähe. Inimene peab teatud arvu aastaid harjutama, enne kui temast asja saab. Midagi pole parata – tants on niisugune asi, mis tuleb maha mängida väga kiuslikul ja raskesti mängitaval instrumendil, milleks on inimese keha.

•• Kas teete tantsijatele hindamisel allahindlusi, arvestades vähest ettevalmistust?

Meie mängumaa on väga väike, hindame kümnepallisüsteemis. Hindame seda, mida tantsupõrandal näeme, ja hinded on näidanud, et tase on paranenud. Kolmandas saates olid palju paremad hinded kui esimeses saates. Arvatavasti pannakse lõpuks kellelegi ka kümme palli, sest inimesed nii palju ikkagi kasvavad ja arenevad.

••Kas kohtunikud arutavad hindeid ka omavahel?

Me ei tohi arutada teiste kohtunikega, mida me arvame ühe või teise paari tantsust. Kohtunikel on keelatud tantsu ajal asja arutada, see kuulub kohtuniku kutse-eetika juurde. Aga kuna see on niisugune vaba telesaade, siis võime mõne asja üle, mis pole tantsuga seotud, repliike vahetada.

••Kohtunike kohta on öeldud, et hinnatakse väga karmilt ega arvestata varasema tantsukogemuse puudumist. Mida  arvate?

Me ei ole ranged, oleme õiglased. Me pole pannud halbu hindeid, oleme katsunud tantsijad lihtsalt pingeritta seada. Kui üks on teisest kehvem, ei saa talle sama hinnet panna, see on minu töö. See on täiesti normaalne, et kõik pole ühe vitsaga löödud. Täiesti loomulik, et kehvem saab kehvema hinde ja parem parema hinde.

••Kumba  on raskem hinnata – kas päris võistlustantsu või seda, mis on saates?

Loe veel

Alati on raske hinnata siis, kui tantsijad pole head tantsijad, kui ma pean hindama, kes tantsib õigemini valesti või paremini halvasti. Väga hea on hinnata siis, kui on head tantsijad, ja väga halb siis, kui on väga palju väga häid paare. Kõige lihtsam on hinnata siis, kui on finaalvõistlus, kus on üks kindel liider, kellele paned hea hinde, siis järgmised, kellele paned veidi kehvemad hinded, ja siis mõni kehv, kes kindlasti esikohale ei pretendeeri.

••Kumba kategooriasse “tähed” langevad?

Mõnes mõttes on neid kerge, mõnes mõttes raske hinnata. Kergemaks teeb hindamise see, et paare on vähe, et on kümnepallisüsteemis hindamine, mis võimaldab ühe ja sama hinde panemist mitmele paarile. Päris võistlusel ma ei saa hinnetega mängida, pean panema ühe paari esimeseks, ühe teiseks ja ühe kolmandaks või valima teatud hulga paare välja eelvoorudes. Raskem on hindamine siis, kui tantsu ei ole selgeks saadud, aga koreograaf on teinud väga hea tantsuseade. Kuidas sa kaalud nüüd tantsuseadet ja tantsu teostust? See oli alguses natukene ebamugav. Aga siinkohal asi paraneb pidevalt.

••Kas ”Tantsud tähtedega” populariseerib võistlustantsu?

Võistlustants on ala, mille ümber pole vaja kogu aeg kära teha, sellel on oma vaatajaskond, oma publik ja huviliste hulk, mis on piisavalt suur. Kahtlemata tõstab saade pisut selle ala populaarsust ja toob uusi huvilisi ka seltskonnatantsukursustele, eriti kui see saade on nii kena ja kulgeb hästi. Tantsijad on ilusasti arenenud, tantsuseaded on väga head, kuigi kohati võib-olla liiga rasked, ja maitsevääratusi pole ka olnud – vahest riietuses natukene, aga neid esineb ka riigivisiitidel. Ja stuudio on väga ilusasti tantsusaaliks kujundatud.

Kui palju menusaade maksab?

•• Teisipäevases Postimehes spekuleeriti, et ühe tantsusaate tegemine maksab pool miljonit krooni. Kanal 2 programmijuht Olle Mirme: “Hinda ma jätkuvalt ei ütle. Juba sellepärast, et see hind kujuneb mitmest asjast – alates lepingutest kostüümide õmblemiseni. Aga jah, see on väga kallis saade ning sellise saate majanduslikult edukaks tegemine on suur jõupingutus.”

•• Endine TV 3 programmijuht Jüri Pihel ütles, et ka TV 3 on mõelnud tantsusaate litsentsi ostmise peale. Litsentsi hinda ta öelda ei osanud. “Eks see on läbirääkimiste küsimus, aga ma usun, et see maksab tuhandeid eurosid. Pakun, et ühe osa litsents maksab mitu korda rohkem kui keskmise kassafilmi litsents,” lisas Pihel.

•• Soome MTV3 programmidirektori Jorma Sairaneni sõnul maksis Soomes ühe osa tootmine rohkem kui 50 000 eurot ehk üle 780 000 krooni.

•• Võistlustantsuks vajalike kleitide ja ülikondade hinnavahemik on väga lai. “Kleit võib maksta 5000–20 000 krooni, see oleneb materjalikulust ja kivikeste arvust,” ütles Eesti võistlustantsu liidu pressiesindaja Kristine Esko-Veskimäe. Frakk maksab 5000–6000 ja frakisärk umbes 1500 krooni.

•• Kanal 2 ehitas Peterburi maanteele endisesse hulgilao hoonesse 1600-ruutmeetrise hiigelstuudio, millest kujundati tantsusaal. ETV tootmisdirektori Ramon Järvsoo sõnul sõltub stuudio maksumus sellest, kas see on tehtud ainult ühe projekti tarbeks või püsivaks kasutamiseks. “Kui kogu sisustus on ainult ühe kaheksaosalise saate tarbeks renditud, maksab see orienteeruvalt 150 000 krooni ühe saate kohta,” ütles ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare