09.04.2012, 02:30
Aprilli esimene nädal: tuisusammuga kevad
Loodus
Kevadpühade hommikul, kui lihavõttejäneste parv on tuisanud läbi tubade ja poetanud igale poole värvilisi mune, tuiskab õueski.
Kevadist lumekoledust peavad taluma pühade ajal küll peamiselt pealpool Pärnu jõge paiknevad inimesed, Lõuna-Eesti naudib veel malbete lumehelbekeste langemist päikesesoojale murule. Laupäev siin lõunaosariikides oli aga täiesti lõunalik. Hommikul rattasõidul avastatud paiselehe kevadunelm viis mind taas mõttele, et kevadesse saab end unistada. Kindlasti oleks olnud võimalik kevadlillekestest tuhinal mööda sõita – niivõrd väikesed olid need õied, pisikesed ja pontsakad, täis suureks saamise tahet. Aga kevadeootus oli mu südames. Ja kui nägin ühte, siis märkasin ka teist, ja ainult hetkega avaneski mu ees kogu kevadmaailm. Kevade avastamise rõõmu tahtsin pakkuda ka tütrekesele. Koju jõudes joonistasin paiselehtede paiknemise kaardi ja selgitasin, kus päikeserattakesed end peidavad. Aotäht kutsus kaasa kuueaastase Mari ja kiivrid peas, kaart näpus, tõttasid nad ratastel avastusretkele. Põnev oli binokliga jälgida, kuidas nad igas teeotsas rattalt maha tulid ja arutlesid, tasapisi, aga kindlalt rühkisid kevade poole. Ja juba poole tunni pärast tulid nad tagasi suure peotäie kevadõitega.