Ära karda kodutut looma, vaid leia talle pelgupaik kodus või varjupaigas

Lase koeral ennast nuusutada ja ära karda, enamasti jalutab ta lihtsalt minema. Kui kodutu loom sind hammustab, siis enamasti ikka sellepärast, et oled oma hirmu välja näidanud, selgitavad nii Viljandi kui ka Valga kodutute loomade varjupaiga töötajad.

Tegelikult ei tasu üldse kodutut koera karta. Kui ta sulle vastu tuleb, vaata lihtsalt kaugusse ja ära lase hirmul võimust võtta, sest koer tajub väga hästi sinu tundeid. Lihtsalt ole tasa ja ära pööra talle liigset tähelepanu. Mingil juhul ei tohi vehkida käte ja jalgadega! Kui aga see loom tundub kuri olevat, kutsu välja politsei, kes su hädast välja aitab. Lase koeral ennast nuusutada ja tavaliselt läheb ta lihtsalt oma teed. Võõrast koera nähes ei tohi hirmust jooksma hakata, sest muidu võib loom mõelda, et oled mänguasi või põgenev metsloom ning ta hakkab sind taga ajama.

Kui loom on haige, on see juba tema olekust arusaadav. Mis haigust loom põeb, selgub ikkagi loomaarsti juures läbivaatusel. Kui haige loom on sind juba hammustanud, pöördu arsti poole või loomakliinikusse, kus sind kindlasti aidatakse. Tehakse mõned vaktsiinid ning vajadusel paar õmblust ning jälle on kõik korras.

Kui sulle tuleb vastu kena kodutu loom, kes on sõbralik ning paistab terve ja sa tahad ta endale võtta, tuleb esmalt ikkagi looma-kliinikust läbi käia. Seal vaadatakse, ega tal omanikku tuvastavat kiipi pole. Uus sõber on soovitav võtta loomade varjupaigast või osta kellegi käest kodust.

Kui sa ei saa oma koeraga hakkama või sul pole võimalik looma uude elukohta kaasa võtta, siis ära teda lihtsalt kodust välja heida. Kui oled tõesti sunnitud koerast lahti ütlema, pane lehte kuulutus, küsi tuttavatelt abi, reklaami tänavapostidel või mõtle välja muid lahendusi. Ja kui siis ka ei õnnestu, võid koeraga varjupaiga poole pöörduda.

Valga Linnavalitsuse koerte ja kasside varjupaigast käib aastas läbi umbes 300 looma. Täpset arvu ei osata öelda. Viljandi kodutute koerte varjupaigas veedab aega uue omaniku leidmiseni umbkaudselt 100 looma. Loomi hoitakse ametlikult varjupaigas kaks nädalat. Pärast seda nad kas uinutatakse või hoitakse veel, kui võimalik on. “Väiksemad linnad sokutavad enda loomad Tallinna,” tõdeb Valga varjupaiga töötaja. Paljud Eesti kodutud loomad leiavad endale kodu hoopistükkis Soomes.

Kui kohtud võõra koeraga?

Näpunäiteid käitumiseks

Kuidas saada sõbraks?

•• Kui koer tuleb rahulikult sinu juurde, ära karju ega vehi kätega – seisa, lase tal ennast nuusutada ja enamikel juhtumitel läheb ta oma teed.

•• Kui sa koera kardad, püüa seda mitte välja näidata.

•• Kui koer on peremehega, küsi, kas sa võid loomaga suhelda. Sama kehtib silitamise ja maiuste pakkumise suhtes. Hoidu ainitisest pilgust koerale.

•• Kui lähed külla – lase perekoeral end rahulikult üle nuusutada, see on tema tutvumisrituaal.

•• Ära sega tööd tegevat koera (tolli-, politsei-, valve- ja juhtkoerad) – loom on käsu all ja pinges ning võib reageerida ettearvamatult.

•• Kui kasutad liiklemisel rattaid (jalgratas, rula, rulluisud, lapsevanker), hoia vastutuleva koeraga distantsi – koerale võib rataste liikumine mõjuda ülierutavalt ja ta võib reageerida ettearvamatult.

•• Kui sind ründab agressiivne koer:

- võimalusel otsi silmadega kohta, kuhu varjuda (aed, maja, auto);

- ära jookse koera eest ära – nii oled talle saakloom, pealegi väledad jalad ei päästa;

- sul on õigus end kaitsta kõikide vahenditega, aga pipra- ja pisargaas unusta ära – nendega võid koera veel enam ärritada;

- kui koer tõesti ründab ning sul puudub võimalus varjuda või end aktiivselt kaitsta, visku põlvili maha kägarasse nn looteasendisse, võimalusel tõmba pähe kapuuts, hoia nägu vastu maad, küünarnukid kaitsmas kaela kahelt poolt, käelabad kuklal. Nii on eluliselt olulised punktid – kael, kukal, nägu, kõht kaitstud. Mujalt rebimine ei tekita nii kiirelt eluohtlikku seisundit;

- sunni end teadvusele jääma, sest vastasel korral vajud külili ja kõri jääb kaitseta.

•• Ära puuduta ja ära too oma koju võõrast koera, kui ta on üksi ja sa pole 100% kindel tema tervislikus seisundis.

Kui leiad piinatud looma?

•• Kui leiad pekstud, piinatud või näiteks metsast puu külge seotud koera, lase ta esmalt lahti ning kutsu politsei või loomakaitse, kes asja lahendab. Kindlasti ei tohi ükskõikselt pealt vaadata.

Kui oled juhtunud nägema olukorda, kuidas auto sõidab kellegi maja ette, koer visatakse välja ja auto sõidab edasi, tuleb sellest teavitada jällegi politseid või loomakaitset.