Ärge lugege Delfit, soovitab minister Urve Palo

Evelyn Sepp on sage esineja vene meedias, Andrus Ansipi ja Lenini tegude võrdlustest, Bedwettersi tuhkatriinu-lugu, Risto Teinonen paljastab kapo töövõtteid, Urve Palo kardab Delfit, Konstitutsioonipartei esimees Zarenkov saadab kõik venelased Keskerakonda.

Eesti üldsust ehk huvitab, kuhu on kadunud selline aktiivne arvaja nagu Evelyn Sepp, kes kirjutab eesti lehtedes aina harvemini, kui “põhiseaduse õlle” vahejuhtum välja arvata. Aga ta ei ole kuhugi kadunud ja esineb üsna tihti keskerakonnameelse mainega venekeelsetes massiteabevahendites. Sepp on sage külaline PBK uudistesaates, kus ta kritiseerib teravalt Eesti poliitikat, ja saab sõna ka ajalehe Vesti Dnja veergudel, kus esmaspäeval ilmus tema suur artikkel “Eesti seisab valiku ees”. Jutt käib Türgi küsimuse kajastamises meie poliitikas ja ajakirjanduses. “Türgi küsimuses liigub Eesti USA kiiluvees ja sellel on juba ka tagajärjed,” väidab Evelyn Sepp artikli alapealkirjas ja märgib, et juba mitu nädalat on käinud rahvusvaheline ajupesu ning inimesi üritatakse veenda selles, et Iraagi uues kriisis on süüdi mitte USA, vaid Türgi, ja et just nimelt Türgi süül kerkivad naftahinnad ning olukord Põhja-Iraagis, “okupatsioonivägede tugitsoonis”, on muutunud ebastabiilseks.

“Ja-jah, kurdi terroristid ähvardavad just nimelt Iraagi demokraatiat, aga mitte neid naftamiljoneid, mida pumbatakse praegu sellest riigist välja,” kirjutab Sepp sarkastiliselt. Ta jätkab: “Loomulikult, Eesti saab nüüd õigustada oma sõjaväekontingendi jätmist Iraaki vajadusega aidata USA-d, ainsat riiki, kes veel kaitseb ja edendab sealset “demokraatiat”. Kurb ja vastuvõetamatu on see, kui Eesti hakkab järjekordselt kaasa mängima Bushi amoraalse strateegiaga.”

Evelyn Sepp mõistab hukka Postimehes ilmunud Türgi-teemalise artikli, mis tema arvates “kehastab kogu inimlikku kultuuritust, kitsarinnalisust ja harimatust”. “Julgen arvata, et Eestil on Türgilt veel palju õppida,” arvab autor.

 

Ajaleht Komsomolskaja Pravda–Severnaja Jevropa avaldas hiigelsuure artikli “Andrus Ansipi leninlik arvestus”, kus Oleg Samorodni ja Igor Teterin paljastavad Eesti peaministri kui paadunud komsomoli- ja komparteitegelase. Selline “paljastus” Komsomoli-nimelise lehe veergudel ja selle teenekate autorite esituses on kuidagi imelik. Nad kasutavad ohtralt materjali ajalehe Vesti Dnja varasalvest ja avaldavad ka Andrus Ansipi kolossaalse “toimiku”, kus võrdlevad ja võrdsustavad punkthaaval iga tema sammu ning tegu Lenini omadega. Eks Moskva baaslehe peremehed tea paremini, töötavad nad ju lausa mausoleumi kõrval.

Ei tahaks seda kõike banaalselt võrrelda Goebbelsi propagandaga, kuna Saksa fašistide peaagitaatoril oli rohkem mõõdutunnet kui Komsomolskaja Pravda tegijatel. On täiesti selge, et pidev Ansipi kallal urgitsemine on tegelikult krooniline rünnak Eesti riikluse vastu, sest tegemist on ju Eesti vabariigi peaministriga.

 

Esmaspäevane Molodjož Estonii kirjutas põhjalikult noorte eesti muusikute triumfist MTV Europe Music Awardsi galal. Artikli autor Dmitri Babitšenko märgib, et Pärnu noorte punkarite bänd Bedwetters võitsid teel finaali selliseid kuulsusi, nagu Klaxons Suurbritanniast ja Sunrise Avenue Soomest. Ka esikolmikus olid meie poisid teistest veenvamad. “Peab ütlema, et noored pärnakad mõjusid väga värskendavalt inglise keelt praktiliselt mittevaldavate Yakupi liikmete ja üsna melanhoolsete Firma muusikute taustal,” kirjutab Dmitri, kes kirjeldab põhjalikult ja suure sümpaatiaga nii Müncheni laval kui ka Tallinna lennujaamas toimunut. “Poisid ei oodanud sellist vastuvõttu. Joosepit suudlesid austajannad, Rauno võttis vastu lilli ja õhupalle, Karl ja Kaspar jagasid autogramme ning jagasid muljeid ajakirjanikele, Mihkel üritas bändi pagasit koos hoida…

Poole tunni pärast, kui rahvamass rahunes, õnnestus muusikutel välja pääseda, kus neid ootas veel üks üllatus – spetsiaalselt tellitud valge limusiin. ““See kõik on uskumatu, see on kui unenägu. Ma tunnen, et kõik mu unistused täitusid,” sosistas mu diktofoni Joosep, kes oli juba peaaegu jõuetu,” kirjutab Dmitri Babitšenko.

 

Teisipäevase Vesti Dnja kaanel on taas paar haakristi punasel taustal, sellele lehele ilmselt meeldib fašistlikku sümboolikat levitada. Neid natsisümboleid ja Hitleri-pilte jagub ka teistel lehekülgedel, illustreerimas intervjuud Risto Teinoneniga “Nad tahavad näidata, et Eestis pole natse peale mingi soomlase”.

Teinonen süüdistab Eesti valitsust selles, et tema jälitamine kapo poolt on võimude püüd näidata: muid natsismiilminguid meil pole. “Teie kapo ei erine tuhkagi KGB-st, sest kapo on samuti repressiivorgan,” väidab ta. Teinonen jätkab: “Kapo meetodite hulgas on selliseid, mis on õigusriigi jaoks mõeldamatud, näiteks õigusemõistmise normide rikkumine, kui ülekuulatavalt palutakse “Öelge, palun, et see või teine inimene on pedofiil”. Teine meetod on ähvardused, nagu “Teate, Prahas leitakse kevadeti sageli laipu”. Mulle öeldi, et Tartus tegutses kunagi ekstremistlik organisatsioon, kuid nüüdseks on teinud üks selle aktivistidest enesetapu, teine on teadmata kadunud, kolmas aga… Selline oli hoiatus või siis ähvardus,” väidab Teinonen ja raiub: “Aprillisündmusi oleks võinud vältida – kõiges on süüdi poliitikute rumalus ja kapo tegemata töö.”

 

Kolmapäevane MK-Estonija avaldas suure intervjuu rahvastikuminister Urve Paloga “Kui loed Delfit, tahaks end üles puua”. “Mida siis teha? Kinni panna ei saa. Ja ma lohutan end sellega, et neid kommenteerijaid on vähe… Nii et soovitan teile – ärge lugege Delfit ja sellevõrra olete tervemad,” ütles minister.

 

Kolmapäevase Vesti Dnja võtmeartikkel räägib sellest, et Konstitutsiooniparteiga liituda sooviv vene partei võib olla Reformierakonna saadetud Trooja hobune ja et vene erakonna liider Stanislav Tšerepanov võib viibida reformikate “kupli all”. “Eelmisel nädalal nähti Tšerepanovit riigikogu puhvetis, kus ta millestki elavalt rääkis reformierakondlastest riigikogu liikmete Tatjana Muravjova ja Rain Rosimannusega. Vestluse sisu me täpselt teada ei saanud, kuid nagu teatasid meile anonüümseks jääda soovinud, kuid usaldusväärsed allikad, pole see esimene kord, kui vene partei liider kohtub Reformierakonna liikmetega,” kirjutab keskerakondliku mainega Vesti Dnja.

Ja kohe selgub, kust tuuled puhuvad. Sõna antakse Andrei Zarenkovile, kes ütleb: “Kõik venelased, kes tahavad reaalselt mõjutada olukorda riigis, peavad minema keskerakondlaste leeri.” Loomulikult toetab teda ka Vladimir Velman: “Selleks et vältida pronksiööd, jäi meil puudu vaid mõni hääl – just need hääled, mis olid antud vene parteide poolt ja läksid seega kaotsi.”