Kogu aeg. Olen aidanud ka eurovisioonil esinejaid. Eda-Ines Etti oli viimane kord väga närvis. Jaak helistas mulle enne esinemist. Tegin ta korda ja kui esinemine lõppes, helistas Jaak kohe tagasi: ”Mis sa tegid selle tüdrukuga! Ta pole kunagi nii hästi laulnud.”

Kas Jaaguga koos olete laulnud?

Ei. Jaak, nagu minagi, pole kunagi kodus laulnud. Kui ta oma pundiga alustas, läksin teda kord Mere klubisse kuulama. Andsin garderoobis riided ära ja kuulen, et üks huvitav bariton laulab. Siis hakkas üks teine mees laulma. Lähen, vaatan – see on Jaak. Küsin, kes enne laulis. Mina laulsin, vastas ta. Tuli välja, et teises laulus ta tegi biitleid järgi. Ütlesin talle, et kui tahad lauljaks saada, siis laula nagu esimeses laulus ja viska biitlid peast välja, muidu tuleb sinust üks ahv, jäljendaja, keda on tuhandeid.

Kes oli viimane sportlane, keda suutsite aidata?

Täna (teisipäeval – I. S.) helistasid Mart Poom, Kalevi korvpallurid ja Imre Tiidemann. Poom oli saanud viiruse, ta helistas õieti juba eile ja ütles täna, et juba on parem. Tiidemannil oli närvivalu. Suudan neid aidata kauge maa tagant. Inimeste puhul, keda ma ei tea, vajan nime ja sünniaega.

Kuidas teie abistamine tehniliselt välja näeb?

Aitan neid energiaga, mille kandjateks on pendlid, mida ise nunnudeks nimetan. Pendleid ostan enamasti poest, mõned olen kunagi treialina ise teinud. Pendli võnked annavad mulle teavet haiguse kohta. Pendel hakkab võnkuma ainult inimese käes, kellel on vastavad võimed.

Kas pendel võõra inimese juuresolekul ka töötab?

Muidugi töötab, ega ta ennast segada lase, aga mis see võõras inimene aru saab!

Äkki näitate!

(Arno Joala otsib välja meditsiiniraamatu ja pendli. Asetab pendli raamatu kohale. Veidi aja pärast hakkab pendel võnkuma. Mulle näib, et Joala küünarnukist alanud vaevumärgatava jõnksu abil.).

Kas te käega ei aidanud praegu kaasa?

Ei aidanud (Naerab).

Mille peale ta praegu liikuma hakkas?

Näitasin talle üht siseorganit, probleem oli veresoontes. See oli seesama naine, kes nüüdsama helistas.

(Meie usutlust katkestavad pidevad telefonikõned. Vahetult enne intervjuud helistasid tõesti Kalevi korvpallurid, sest kuuldetorust kostus jutt ilma vaevata minuni: Joalale räägiti Jesper Parve õnnetust jalaväänamisest.).

Kuidas te oma võimed avastasite?

Läksin Heino Tiigi juurde. Tema oli Eestis esimene, kes hakkas hiina nõelraviga tegelema, töötas pendliga. Küsisin, mis hookuspookus see on. Tiik vastu, et on selliseid inimesi, kel on selliseid võimeid. Et äkki on mul ka. Küsisin, kuidas seda saab kindlaks teha. Tema soovitas siduda laulatussõrmuse niidi otsa ja suhkrutoosi peal proovida: kui hakkab liikuma, siis on ka võime. Põhimõte on selles, et suhkur on iseenesest kahjulik ja kui pendel hakkab seal tiirutama, siis näitab pendel õieti.

Juttu oli Mart Poomi viirusest. Kas te saate ka tema sportlikku vormi paremaks teha?

Aga loomulikult. Ta alati helistab enne mängu, et vaata järele, kas mu kanalid on lahti.

Millest siis tuleb, et temalgi on olnud halvemaid aegu, mil ta pole kindel ega stabiilne?

Nii trauma kui haiguse puhul sportlik vorm langeb. Aga kui ta Inglismaale läks, siis juhtus temagagi nii, nagu paljude eesti sportlastega. Aga sellest ei juleta üldse rääkida. Tegu on nõidumisega! See teine väravavaht!

Russell Hoult?

Just. See nõidus Poomi kogu aeg! Pärast tuli kolmas väravavaht, kes oli samasugune.

Seda on küll raske uskuda, et Hoult ja teised nõidusid Poomi.

(Joala naerab iseteadvalt.). Küsige Mardi käest, Mart teab ju seda! Konkurents noh!

Kas neil olid vastavad võimed?

Muidugi, muidugi, ega muidu ei saa seda teha.

Olen teist aru saanud, et nõidumine pöördub nõiduja enese vastu?

Aja jooksul kindlasti, aga mitte kohe. Tean konkreetset juhust, kus nõiduja sai kohe karistada. Barcelona olümpia trekisõidu sprindi ajal nõidus Erika Salumäed keegi sakslane. Kontrollisin Erika üle, ta oli suurepärases vormis, mida ei saanud öelda tema vastase kohta. Olin kindel, et Erika võidab. Istusin rahulikult tugitoolis ja kavatsesin nautida Erika kullasõitu. Aga üllatus-üllatus – sakslane pani Erikale ära. Sain otsekohe aru, et muud võimalust peale nõidumise pole. Õnneks oli kolm starti. Võtsin vaheajal talt nõiduse maha. Õhtuste intervjuude ajal imestas delegatsiooni juht Tõnu Lume, et pärast esimest sõitu käis kaotanud Erika naljatades ringi, nagu oleks tema võitnud. Aga esimese sõidu võitnud Annett Neumann jäi longu ja vajus näost ära. See on näide, kuidas nõidumine pöördus otsekohe selle vastu, kelle kasuks seda tehti. Nõidumine on tänapäeva spordis igapäevane.

Kas aitate ainult neid sportlasi, kes seda ise soovivad?

Ainult neid. Vahel esineb olukordi, kus on vaja aidata. Kõige esimesena aitasin Silva Oja. Kuulsin telerist, et ta sai viga ja järgmisel päeval enam ei võistle. Lihtsalt proovisin distantsi tagant teda aidata. Järgmisel päeval oli ta stardis.

Skeptikud saavad teid süüdistada kavaluses: te kirjutate enda nimele sportlaste ootamatud õnnestumised. Võtame või Jens Weissflogi näite, kelle te Lillehammeris väidetavalt suusahüppekullale aitasite.

(Naerab rõkkavalt). Küsimus oli selles, et Allar Levandi ja Weissflog olid mõlemad kehvalt esinenud ja ma leidsin sellele ühispõhjuse. Ütlesin enne nende tulemuste paranemist, et nüüd aitan neid. Ja neil hakkaski hästi minema.

Kellele te seda ütlesite?

Allar Levandi abikaasale Annale.

Milline on teie suurim saavutus selles vallas?

Erika Salumäe aitamine Barcelonas. Ma ei tee ju tegelikult midagi erilist: avan lihtsalt sportlaste energiakanalid. Kõigil tippudel, ka heliloojatel ja kirjanikel, peavad kanalid lahti olema.

Kas kõigil olümpiavõitjatel on oma sensitiivid?

Nüüd vast juba on. Olümpia tasemel alustasin 1988. aastal Levandist, teisi ma ei tundnudki. Panin tähele, et jaapanlastel oli vist midagi ka. Rääkisin juba siis meie spordijuhtidele, et kasutame minu võimeid. Nagunii tuleb aeg, kus sama teed lähevad teised. Näiteks tunamullu vaatasin nunnu käes Rootsi suusataja Per Elofssoni sõitu. Kontrollisin: tal olid kanalid lahti. Ütlesin naisele, et pane tähele, see mees paneb Dähliele ära. Ja panigi!

Dählie on ju ka tippmees, kas temal polnud siis kanalid lahti?

Dählie, Alsgaard, ka Myllylä on sellised erilised talendid, kelle tervis peab taastumisainetele vastu. Nendel pole tõesti kanalid lahti. Kanalid pole ka umbes, kuid pole ka avatud. Tänu kanalite avamisele võitsid Ramsau MM-il teatekulla Austria suusatajad, tänu sellele on võidukas olnud Johann Mühlegg. Viimasel ajal on aidatud ka Kirvesniemit.

Kes neid aitab?

Ilmselt mõni minusugune. Ma ei ole ju ainus, kes seda teha suudab, aga mina olen lihtsalt spordifänn, suusafänn, kes hakkas omal ajal mõtlema, miks Levandi kunagi esimeseks ei tule.

Ta ei saanudki esimeseks, vaatamata teie aitamisele.

(Ärritunult.). Esimeseks muidugi ei saanud, sest teised olid paremad. Aga pronksi tõi ära.

Esikohani te ei suutnud teda aidata?

Kanalite lahtitegemine pole kuldmedali eeldus. Eelkõige loeb siiski treenitus ja selle juurde kuuluv. Kanalite lahtitegemine pole tähtsuselt küll viimane asi, kuid järgneb kõigele muule. Muidugi võib võita ka umbes kanalitega. Seda teevad erakordselt tugevad inimesed, erandeid on ju igal pool. Suureks erandiks oli Sydney kümnevõistlus, kus ühelgi võistlejal polnud kanalid lahti.

Kas see on kümnevõistlejatele omane, et neil pole kanalid lahti?

Ei tea, aga iva võib olla selles, et nad pole piisavalt talendikad ühelgi üksikalal, sest neil on kanalid kinni. Aga kanalid saaks avada. Kujukas näide kinnistest kanalitest on Kristina Shmigun.

Tehke Kristina kanalid lahti!

Ma ei saa teha, sest ta ei taha! Vastu tema tahtmist seda teha ei saa. Ma saan seda teha küll nendega, kes asjast midagi ei tea, nagu näiteks Jens Weissflogi juhtum, kuid Kristina teab ja on vastu. Sama probleem on Erkiga (Noolega). Nii tema kui Dvorak nõiuti ära näiteks Sevilla MM-il 1999.

Kes nõidus?

Need, kes sellest kasu said.

Kas teie olete kedagi ära nõidunud?

Ega ma loll ole. Siis ma jään oma võimetest ilma ja see on väga alatu tegu pealekauba. Ma ei saa vastu sportlaste tahtmist ka nendelt nõidust maha võtta. Näiteks Noolelt.

Millega Nool oma vastumeelsust põhjendab?

Ta ütleb, et see on jama, see pole võimalik! Läksin Noole juurde ise abi pakkuma. Ta vastas: ”Kui sa nii kõva mees oled, siis ütle, mispärast mu õlg valus on!” Vastasin, et sellepärast ma siin olengi, see pole mulle mingi uudis. Aga see pole sugugi su peamine probleem. Rääkisin. Tema tõmbas end õhku täis, et see pole jutt ega midagi. Järgmisel päeval võtsin raamatud ka kaasa, et näidata, kus ja mis viga on. Tema vaatas, et mul on kaasas tavaline anatoomiaatlas, et tal on see ka kodus. Ma ütlesin, et arstidel on see ka olemas, aga mis sest kasu on, kui te ei oska siit lugeda, mis viga on. Ütlesin, et ma tema pärast nüüd küll kohale ei tulnud. Tulin Eesti spordi pärast, sest tema on üks vähestest, kes võib tuua kuldmedali. Aga praeguse seisuga ta kindlasti seda kulda ei too. Ütlesin, et Dvorakil on kanalid lahti tehtud, nagu ma talle seda juba aastaid pakun. Ta sai aru asjast, aga viskas siiski, et eks siis toovad Indrek (Pertelson) ja Imre (Tiidemann) medali. Mina vastu, et võibolla toovadki, aga vaja oleks, et sina ka tooks.

Ütlesin, et olümpiani on kaks kuud aega, ma teen su kanalid lahti – ise tunned, kas läheb paremaks või ei läinud. Kui sa väidad, et ma midagi ei suuda, siis ei saa ju midagi juhtuda. Mõtles, mõtles ja ütles: ”Ei!” Oli hirmus kangust täis.

Aga õigus jäi ju Noolele, sest ta tuli olümpiavõitjaks!

Sinna me kohe jõuamegi. Ütlesin talle, et eks sa ise tead, soovin sulle kõike head. Siis ta reetis ennast, sest ma olin juba minekul, kui ta mulle järele hõikas: ”Nägemist!” Ta sai aru, et asi on õige. Tulin koju ja kontrollisin, kas saan teda aidata või mitte. Nunnu näitas, et saan. Helistasin tema treenerile Ants Kiisale. Ütlesin, et teen ta korda ja kui asjad lähevad paremaks, siis ütle Erkile, et Joala aitas. Aga Kiisa ei helistanud. Erki võistles Tartus, kus ta ei pidanuks võistlema ja kõrbes. Vaatasin järele: oli midagi endale sisse söönud.

Eesti sportlastega on see häda, et tippvõistluste ajal on nad kõik umbes. Põhjus on selles, et tabletid, mis neile antakse – enamasti lubatud taastusvahendid – on neile kahjulikud.

Miks siis läks olümpial kehvasti Imre Tiidemannil, kes teiega meelsasti koostööd teeb?

Tiidemannil oli erakordselt halb asjade kokkusattumus. Kaks kuud enne mängude algust pidi ta minema Venemaale treenima, sest meil pandi ujulad kinni. Kui ta tagasi tuli, sai tütrelt gripi. Terveks saanuna pidi ta kohe Sydneysse sõitma. Kahe nädala pärast helistas Austraaliast: jälle gripis. Tegin ta küll terveks, aga jälg jäi. Sättisin end Indrek Pertelsonile lennujaama vastu minema, kui kontrollisin peagi võistlustulle astuva Tiidemanni üle: kopsupõletik! Jäigi minemata, ses ootasin Imre helistamist. Ta ei helistanud, sest ta ei tundnud midagi. Hiljem sain teada, et Imre oli Sydneyst koju siirduvale Pertelsonile kurtnud: hea meelega tuleks kaasa, ma olen nii läbi. Kaks grippi ja kopsupõletik!

Ennist jäime Noole juurde pidama.

Jah. Küsisin siis hiljem Ants Kiisalt, kas Noolel läks paremaks. Kiisa vastu, et kõik läks paremaks. Aga Erkile ei öelnud midagi, sest tal olevat varem ka ise paremaks läinud. Kuigi tal läksid kanalid ajapikku jälle kinnisemaks, võistles ta Sydneys parima vormiga, mis tal eales on olnud.

Kas Noolt Sydneys ei nõiutud?

Nõidujad läksid haneks Noole ebaõnnestunud kettaheitevõistlusega. Nad olid valmistunud teda eksitama teivashüppes, mis läks korda Sevillas, aga pärast ketast arvasid, et asi on tehtud. Nool, kellelt mul õnnestus kettaheitejärgne ‰okk maha võtta, tegi õieti, et alandas teivashüppe algkõrgust. Kontrollisin, et nõidust tal peal pole, ta sai algkõrgusest üle ja mina kaotasin valvsuse. Aga just nüüd pandi talle nõidus peale ja ta sõitis latile jalgadega sisse. Aga nõiduse mahavõtmine võtab aega ja mul ei õnnestunud selle mõju kohe kaotada. Hiljem võtsin maha ka odaviske ja 1500 meetri jooksu eel pandud nõiduse. Kui Sevillas nõidusid ainult ameeriklased, siis Sydneys lisaks neile ka t‰ehhid ja sakslased.

Kas teie puhul võib öelda, et olete ka olümpiavõitja?

Olen samasugune osaline võidus, nagu ükskõik milline arst või treener, kellele tunnustust avaldatakse.

Kas teile on kunagi tunnustust avaldatud?

Ei. (Joala räägib loo, kuidas sattus tema seinale Noole, Pertelsoni ja Budõlini autogrammidega bumerang. Näitab seinal Kalevi korvpallimeeskonna kingitud meeskonnafotot ja Eesti meistrivõistluste hõbemedalit.).

Kas Noolele lõpuks öeldi, et teie tegite ta korda?

Ei. Kes seda ikka ütles. Ma ei saa temaga kuidagi kontakti.

Kas saaksime praegu pendliga kontrollida, kas Nool on teile ligipääsetav?

Miks? Mis mõte sel on? Ta on otsustanud end minu eest hoida.

Kui sensitiivide abi muutub sedavõrd otsustavaks, siis on sportlaste ponnistused ju mõttetud. On doping, taustajõud, sponsorite raha, kanalite puhastamine, nõidumine. Mis inimesest üldse sõltub?

Inimesest sõltub kõik. Peamine on sportlane ise. Arvata, et sportlane saab hakkama ilma kõrvalise abita, on absurdne. Aafrika jooksjate edu on seletatav sellega, et nad tulevad looduse keskelt ja neil on kanalid lahti.

Mis kanalid kinni paneb?

Osa medikamente, mis mõjuvad kahjulikult.

Kui palju te abisaajatelt raha võtate?

Oleneb mida ma teen. Mis te arvate, kui suur võiks tasu olla, kui inimesel vähk ära ravida? Kõik sõltub inimesest. Kui tuleb inimene, kellel ei ole midagi maksta, ei võta ma midagi. Shmigunide käest ka ei võtnud, sest olen spordifänn ja aitan neid sponsorluse korras. Mart (Poom) on ainuke, kes mulle raha annab. Teised on minu arvates amatöörid.

Meie olümpiamedaliste nimetate amatöörideks?

Muidugi! Imre Tiidemann saab ju tavalist palka. Mis need Shmigunidki siis niiväga teenivad.

Kas Nool on proff?

Ei ütleks. Proff on see, kes teenib miljoneid. Nüüd on Nool saanud mõned miljonid, aga see pole mingi eriline summa. Ta pole ju sellega oma tulevikku kindlustanud.

Kuidas te Shmigune aitasite?

Katrinile anti tablette, mis lõi tal tervise sassi – tal oli ju verevähk. Ta oli 11 kilo kaalust alla võtnud – nagu koonduslaagri vang, mitte tippsportlane. Tuli minu juurde, tegin ta korda ja ta sõitis Naganos meie naiste parimad kohad olümpial. Hiljem tundis end nii hästi, et minu poole pöördus ka Kristina, kes võttis mittesobivaid tablette, nn. Dählie vitamiine. Probleem on selles, et osa tablette on sobivad, osa mitte. Mina oskan öelda, mis mõjub kellelegi kasulikult või kahjulikult. See on individuaalne. Olen võimeline kõikidele meie tippudele telefoni teel seda teenet osutama. Praeguseks on Katrin Shmigun saadetud asumisele Ameerikasse. Ei tea, mis tast saab. Minu eest varjatakse tema telefoninumbrit.

Kas te välistate klassikalise meditsiini kui sellise?

Kuidas nii! Mu riiulil on ka võrdselt raamatuid klassikalise ja alternatiivse meditsiini poolelt. Mõlemaid peab kasutama. Ega ma loll ole, et ei kasuta klassikalise meditsiini teadmisi.

Mida neile ütlete, kes panevad teile süüks, et te ei suuda oma tegusid piisavalt argumenteerida?

Ma naeran selle peale. Minu argument on minu võime, mida ma kasutan. Niimoodi on aastatuhandeid inimesi ravitud. Alternatiivmeditsiin – kuidas teda ka nimetatud pole – on ju vanem kui klassikaline meditsiin.

Ausalt öeldes näis mulle, et oma pendli võnkeid mulle näidates aitasite te käega sutike kaasa. Kas võiks veel vaadata?

Võite. Vahel ma tõesti aitan natuke kaasa, et veenduda, kas hakkab võnkuma või mitte, kuid mingit sohki siin küll pole.

(Joala võtab välja klade ja hoiab pendlit selle kohal rippu. Täiskirjutatud vihiku ühe lause kohal hakkab nunnu aukartustäratava amplituudiga võnkuma. Seekord tundub olevat kindlasti aus mäng. Palun pendlit klade kohalt eemale nihutada, et näha, kuidas ta peatub. Kui Joala seda teeb, näib mulle, et suurema efekti saavutamiseks peatab ta nunnu jälle professionaalse käenõksuga. Aga seda ei söanda ma enam valjusti öelda. Võibolla nägin seda, mida näha tahtsin või kartsin.).