35-aastane kooliõpetaja Sveta ütleb, et tema on oma haigusest teadlik lapsest saadik, sest valged laigud asetsesid juba siis ta kehal.

“Ma ei kasutanud enne ilustuudiosse minekut mingit ravi. Mikropigmentatsiooniga olen aga väga rahul, kätel on heledamad kohad isegi tähelepanelikul vaatlemisel vaevumärgatavad,” sõnab ta.

Ligi viiesentimeetriseid laike on Sveta kätel kolm-neli. Protseduuri juurde kuuluv ebameeldiv tunne on Sveta kinnitust mööda talutav, teenuse kõrge hind samuti. “Mulle ja kindlasti ka teistele sama häda käes kannatajaile on tähtis, et oleks abisaamise võimalus. Mis sellest, et mõne aasta möödudes tuleb protseduuri korrata,” lisab ta.

Keune ilustuudio linergist Olga Nõmm kinnitab, et mikropigmentatsiooni nahale kandmiseks kasutatav seade on ohutuim ja täpseim maailmas. Iga kliendi puhul kasutatakse ühekordset, nõelast, katikust ja nõelafiksaatorist koosnevat hügieenimoodulit.

“Töö täpsus ja pigmendi nahka viimise suur kiirus vähendavad nahatraumade ohtu ning lühendavad protseduuri aega,” selgitab Nõmm.

Esimesena maailmaturul kasutatakse Keunes suure värvikontsentratsiooniga mineraalipõhiseid geelpigmente, mis ei sisalda orgaanilisi värvaineid ning mille toon nahas ei muutu.

Nõmme töölaual on 126 loomuliku varjundiga värvipaletti, mis aitavad vältida varasemaid probleeme sobiva tooni valikul ja õige värvi kokkusegamisel.

Vaevarikas ja kallis töö

Valge laigu mikropigmentatsiooniga katmine on vaevarikas ja aeganõudev töö nii teenindajale kui ka kliendile. Näiteks suure ala katmiseks ühel käel kulub linergisti sõnul umbes seitse tundi. Hind, mis selle eest tuleb maksta, peletab väiksema sissetulekuga inimesed salongist eemale. Kuni 10 000 krooni ebameeldiva iluvea peitmiseks välja käia pole taskukohane kõikidele, kellel nahaarst on vitiliigo diagnoosinud.

Samas kinnitab Nõmm, et protseduuri hind sõltub ikkagi eelkõige töö mahust ja seetõttu kujuneb väikse laigu katmise hind maksimumsummast märgatavalt odavamaks.

Kallist protseduuri pole mõtet teha riietega varjatud kehaosal,  eeskätt tahetakse vähem nähtavaks muuta heledad laigud näol, kaelal, kätel. “Eelkõige soovitakse katta kätel ja näol olevaid laike, mille nägemine tekitab kaasinimestes võõristust. Hea väljanägemine on tähtis näiteks töökohtadel, kus on vaja inimestega suhelda,” ütleb Nõmm. Olenevalt kliendi individuaalsest nahatüübist säilib tulemus kolm kuni viis aastat, seejärel tuleb protseduuri korrata.

Nõmm möönab, et paraku pole võimalik anda kliendile  täielikku garantiid. See tähendab, et talvel toonitud nahalaik võib suvel jääda ülejäänud

nahast heledamaks ja vastupidi. “Inimesed hoiduvad seepärast päevitamisest, vitiliigo puhul on see isegi keelatud,” selgitab Nõmm. Loobuda tuleb solaariumist, tugevast naha koorimisest, keemilistest kosmeetilistest protseduuridest, külmetusest. Ka ravimi manustamine võib mõjutada protseduuri tulemust.

Võib ka juhtuda, et ühele protseduurile on vaja lisaks veel teist ehk korrigeerivat prot-seduuri. Siis tuleb jällegi kopsakas summa välja käia.

Dermatoloog Maire Karelson märgib, et püsimeik ei kuulu raviprotseduuride hulka, küll aga on sellel oluline esteetiline pool, sest aitab varjata haigusest tingitud nahavärvuse erinevust. “Küsimus on muidugi hinnas, leian, et see on ebaõiglaselt kõrge ja n-ö esialgne turuhind,” ütleb Maire Karelson.

Tema meelest on hind kõrge selle pärast, et haigusele pole seni efektiivset ravi leitud, aga patsiendid on murest murtud ja nõus kõike proovima. Vitilligo raviks kasutatav valgusravi ei tohiks arsti sõnul mingeid koostoimeid anda, küll aga on valgusravi tulemus küsitav, sest protseduur eeldab puhast nahka. Ravimid ja ka niisutavad kreemid kantakse nahale pärast protseduuri.

Kui nahk kaotab pigmendi

•• Vitiliigo ehk naha laikpigmenditus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsiooni tagajärjel melanotsüüdid hävivad.

•• Need rakud ei tooda enam melaniini ehk pigmenti, nahale ilmuvad ebaregulaarse kujuga heledad või täiesti valged laigud.

•• Ka vitiliigo piirkonnas asuvad karvad muutuvad valgeks.

•• Haigust esineb ühel-kahel protsendil elanikkonnast.

•• Pooltel neist areneb vitiliigo välja enne 20. eluaastat.

•• Vitiliigo põhjustatud laigud ilmnevad kõige sagedamini näol, huultel, kätel, jalgadel ja genitaalide piirkonnas.

•• Raviks kasutatakse valgusravi.

•• Kitsaspektrilise UVB-ga on tehtud võrdlemisi vähe kliinilisi katseid, kuid nende tulemused on väga positiivsed. Ebameeldivad kõrvalmõjud puuduvad.

•• Viimaste aastate jooksul on UVB-valgusravi pälvinud huvi kogu maailmas ning nüüdseks on see vitiliigo ravi meetod number üks.

•• Kliiniliste katsete tulemused on näidanud, et UVB-valgusravi on ohutu ka lastele.

•• UVB-teraapia on tõhus pika-ajaline meetod värvi tootvate rakkude stimuleerimiseks juhul, kui vitiliigo allub ravile.

Allikas: MTÜ Psoriaasihaigete Toetamise Ühing

Kommentaar

Margit Allik

AS Lääne-Tallinna keskhaigla,

dermatoloog

•• Vitiliigo ehk pigmenditus ehk valgete laikude haigus algab enamasti enne 20. eluaastat, tundlikus vanuses. Vitiliigo tekke põhjus, see, miks pigmendirakud ei tooda või toodavad melaniini vähe, ei ole veel lõplikult teada. Levinuim on seisukoht, et organismis tekib autoimmuunse reaktsiooni tagajärjel rakuline enesehäving – organism ise hävitab oma naharakke. Haiguse kulg on ettearvamatu, protsess võib olla tsükliline ja episoodiline – tekkis (tekkisid) laik (laigud) ja kõik, uusi laike ei lisandu.

•• Kui ilustuudio võtab sellise protseduuri teha, siis minu esimene küsimus on: kas nad ka diagnoosivad? Selleks, et nii kardinaalset protseduuri teha, peab olema täiesti täpne diagnoos, sest iga vähenenud pigmentsus ei ole vitiliigo.

•• Igal nõelakesega tehtaval protseduuril on oma ohud, täielikku ohutust ei saa keegi garanteerida. Pärast protseduuri võivad tekkida tüsistused, nagu infektsioon, herpes. Lisaks on võimalikud esteetilised probleemid: näiteks ei võta nahk pigmenti sisse või ei ole valitud pigment nahale kantuna enam sobiv, püsimeigi toon ei sobi aasta-ajaga, olles suvel heledam ja talvel tumedam kui normaalne nahk.

•• Lisaks veel vanusest tulenevad erisused: vananedes muutub naha toon kahvatumaks. Vastuseta on ka küsimus, kui kaua püsimeik ajaliselt kestab. On oht, et vananemisel võib tunduda püsimeik kui liigne pigmentatsioon.

•• Vitiliigot esineb vähe, umbes ühel protsendil rahvastikust, ning selle ravimiseks on olemas turvalised ja ohutud meetodid: valgusravi, spray-päevitus, pruunistavad kreemid. Kuna näiteks lokaalraviga kombineeritud valgusravi võib anda keskmiselt pooltele patsientidele tervise tagasi, siis innustakski kliente end ravima.

•• Arstina ei pea ma vitiliigo laikude katmist püsimeigiga ohutuks ega ka vajalikuks.