Baltica algab maakondades
Täna algavad maakondades folkloorifestival Baltica rahvapidustused. Tartus on Tartumaa trallam, Viljandimaal virred, Pärnumaal pirand, Virus säru, Harjumaal Harjumaa päev, Värskas Seto Leelopärv, Palmses torupillipäevad, Hiiu- ja Saaremaal maapäevad.
5.–11. juulil üheksas maakonnas peetavale rahvusvahelisele folkloorifestivalile Baltica sõitis kokku külalisi 13 riigist. Külalisesinejad on tänavu Soomest, Rootsist, Norrast, Venemaalt, Iirimaalt, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Belgiast, Kreekast, Peruust, Hiinast, Kanadast ja Filipiinidelt. Saabujaid on 20 rühma 420 esinejaga. On eksootilisi esinejaid, näiteks Peruu ansambel Puka Soncco tutvustab Andide meloodiaid ja rütme ehtsatel pillidel: bambusvile, roost paaniflööt, ukulele-sarnane pill ja kitsenahast trumm
Maapäevadel esinevad väliskülalised rohkem kui 50 kontserdil kõrvuti Eesti folklooritegijatega. Näiteks trallamil astuvad 6. juulil Tartu Raelava peakontserdil koos üles noorte rahvakultuurirühm Sinimaniseele, folkoorirühmad Leelonaase, Siller, Hellero, pillimehed Aivar Teppo, Eino Kõiv, Heino Koosa jt ning Peruu indiaanlased ja Portugali folkloorirüm. 7. juulil sõidavad portugallased Reola, Elva ja Puhja maapäevadele.
Festivali peakontserdid 9. ja 10. juulil antakse Tallinnas Sakala keskuses. Kontserdid, välja arvatud Sakala keskuse üritused, on tasuta.
Koos Eesti esinejatega on osavõtjate arvuks kavandatud 2000 inimest. “Tähelepanuväärne on see, et erinevalt varasematest aastatest sai festivali kunstinõukogu pärast kutsete laiali saatmist kõigist riikidest positiivsed vastused,” nimetas Baltica Eesti korraldusjuht Anne Ojalo tänavuse festivali organiseerimise iseärasuse.
Ojalo sõnul pöörab tänavune festival erilist tähelepanu rahvapillimeestele ja rahvapillimuusikale. “Eesti pillimehed on tasemel ja see väärib esile tõstmist,” kinnitas ta.
Baltica moto “Kuld on jäänud jälgedesse” kannab endas festivaliga seotud aja- ja kultuurilooliste tähtpäevade hõngu. 15 aastat möödub esimesest rahvusvahelisest folkloorifestivalist Eestis – 1986 Viru Säru. Kümme aastat saab täis ajast, mil Eesti sai koos teiste Balti riikidega ülemaailmse folklooriliikumise CIOFFi täisliikmeks.
Esimesed Baltica üritused toimusid väljaspool CIOFFi liikumist ja korraldati baltlaste enda algatusel. 1987. aastal kohtusid kolme Balti riigi folklooritegijad Leedus, 1988 Lätis ja 1989 Eestis.
CIOFFi raames toimuvad festivalid ja kultuuriüritused kannavad laia kultuurilist tausta, on rahvusvahelised ja külalistele tasuta. Eesmärk on hoida ja elustada rahvuslikke ning paikkondlikke traditsioone, edendada iga maa rahvuslikku folkloori, samal ajal selle koostööd teiste maade kultuuridega.
Rahvusvahelise folkloorifestivali embleem on maailmapuu, mis sümboliseerib oma kodu ja kultuuri seotust teiste maadega.
