Beebipäevik: 33. rasedusnädal: Lapseootuse muutused ja muutumatused
Esimene ootus on ikka esimene: esimene “paha olla”, esimene suurem kaalukasv ja esimesed lapse liigutused kõhus. Ja loomulikult hulk raseduseraamatuid, kust kõike üle kontrollid. Ja-jaa, nüüd on siis see etapp, mil keha kohaneb; nii-nii, nüüd tunneb tita juba maitset ja avab silmi.
Teise lapseootusega (eriti kui see saabub üsna pea) on kõik palju rahulikum. Vahest lausa nii rahulik-loomulik, et mõnikord mõtled väikeste süümepiinadega: ega ma kõhutitat kuidagi eira? Aga tundub, et sõbrake on rahul: oma olemasolust teavitab ta hommikuti ja õhtuti eri liigutustega silitustest ja keerutustest tümpsude ja togimiseni välja.
On aga mõni asi, mis pole muutunud. Kuulun sellesse ootajate rühma, kellel kolm esimest kuud paha-olla-taktis veerevad. Ikka üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm elik parem-halb-halb, halb-parem-halb... Ja see on küll täpselt samamoodi nagu esimest last oodates.
Teine muutumatu suurus ja oluline osa on vesi. Pikad duši all käimised hommikul ja õhtul on asendamatud. Selle tarbeks tõi kallis abikaasa mulle väikese pingikesegi. Kolmandaks trimestriks on kaal juba nii palju tõusnud, et see väike tarbeese on saanud mulle tõeliselt oluliseks. Ei-ei, mitte et ma üldse enam seista ega käia ei jaksaks. Pressifotograaf on hea füüsilise vormiga! Aga pingike on lõdvestushetkedel tõeliselt mugav: veejuga masseerib selga ja päevastress vajub õlgadelt maha.
Ja tulemus on näha ka lapse peal: meie esimene väänik naudib vett samamoodi.
