Bob Marley saatebänd The Wailers pakkus kvaliteetset mainstream’i
Amigos oli The Wailersi solistiks Gary “Nesta” Pine ning algsest koosseisust seisid laval Aston "Falilyman" Barrett, Earl "Wya" Lindo, Glen DaCosta ja Vin Gordon. Kontserdil esitati traditsioonilist reggae’t ja repertuaar koosnes valdavalt Marley vähem või rohkem tuntud lugudest.
The Wailers on oma oskusi aastakümneid lihvinud ja tulemuseks on äärmiselt kvaliteetne muusika. Kontserdil andsid puhkpillid liikuvale bassile vajalikku värvi, Pine’i vokaal oli mõnusalt tahumatu ja meeleolu lisasid ehedad, kauni häälematerjaliga taustalauljatarid.
Ehk oleks kontserdile teinud head, kui pillimehed oleks tõestanud end iseseisvalt eksisteeriva organismina. Teisisõnu, bänd võinuks esitada vähem hitte ja keskenduda vähem tuntud repertuaarile. Kõik laval kõlanud lood, alates laulust “I Shot The Sheriff” kuni “Exoduseni”, on kõrvus Marleyle omase paindliku ja natuke peenikese tämbriga. Meeles on ka palade algupärased seaded.
Kontserdil kõlas ka palju sellist muusikat, mis omal ajal kandis tugevat sotsiaalset sõnumit. Ei teagi, kas need teemad on nüüdseks oma aktuaalsuse kaotanud, kuid Amigo saalis kadus sõnum justkui inimmassidesse ära. Reggae’st on saanud tantsusaalides võidutsev mainstream ja kunagise poliitilise alatooniga hiti “Get Up, Stand Up” asemel oleks sama hästi võinud kõlada ansambli UB40 “Red Red Wine”.