Kohtunikest kõneldes ei ole kohatu võrrelda Bocuse d’Ori võistlust Eurovisiooniga. Probleem on sama: kes on kõige pädevamad tegema valikut, et meid esindaks kõige sobilikum kandidaat? Muidugi rahvusvaheline Ïürii, kuhu kuuluvad nii Eesti kui ka Põhjamaade paremad kokad.
Îürii Eesti liikmed on vägagi autoriteetsed.
Michael Bhoola – teda võib julgelt pidada üheks Eesti kõrgtoidukultuuri alustalaks. Paljud praegused tippkokad on tema õpetuste järgi oma oskusi lihvinud.
Angelica Udeküll – särav naisterahvas tippkokkade muidu mehises reas. Tänu temale vastab restoran Aed oma nimele ja eristub julgelt teistest Tallinna restoranidest.
Roman Zaštšerinski – uue Eesti köögi tähtkokk.
Andrus Laaniste – meie kõige julgem maitsekombinaator.
Andrei ·makov – kes astunud läbi restoranist Kadriorg ja tellinud mõne huvitavama nimega toidu, sellele on kõik selge. Andrei pole jutu-, vaid tegudemees.
Aukartust äratav oskustepagas
Tõelised superklassi meistrid on aga Ïürii välismaalastest liikmed.
Rootslane Leif Manneström ehk Härra Teadmised. Üheks maailma toidutrendide juhtijaks peetava New York Timesi toidukriitik loeb Leif Manneströmi ja tema Göteborgis asuva restorani Sjömagasinet puhul kõige rabavamaks seda, et jõulude ajal sõidab üle 10 000 skandinaavlase Göteborgi üheainsa eesmärgiga: süüa traditsiooniline jõulusöök Sjömagasineti heeringalauas.
Sjömagasinet asub otse Göteborgi väikelaevade sadama kai ääres 18. sajandist pärinevas laohoones. Asukohale vastavalt on kõik selles restoranis traditsiooniline. Varahommikul randuvad siin kohalikud kalurid ja Leif korjab restorani jaoks paatitest paremad palad kokku. Just nii, nagu tehti ennemuistegi.
Kui keegi ei leia vastust mingile Skandinaavia köögitraditsiooni puudutavale küsimusele, aitab Leif elava entsüklopeediana. Lisaks on kõigil soovijatel võimalik osaleda ka tema kokakursustel.
Taanlane Rasmus Kofoed ehk Härra Võistleja. Ainus kokk, kes on osalenud Bocuse’i võistlustel kaks korda. Ülemöödunud võistlusel sai ta kolmanda ning viimasel võistlusel teise koha. Sellel võistlusel esikolmikusse pääsemine on iga koka jaoks rohkematki kui unistuste täitumine. Aga Rasmusele sellest veel ei piisanud. Teist korda oma maad esindama pääsemiseks tuli uuesti võita ülitiheda konkursiga Taani eelvõistlus. See õnnestuski ning tasuks tuli teine koht.
Kas võidusoov kripeldab edasi ja Rasmus on Tallinnas hoopiski endale konkurenti valimas? Selle peale Rasmus vaid muigab. Milleks veel see, kui oled juba niigi kuulus?
Rasmus Kofoedi võistlemine jätkub restoranide seas. Aasta algul avas Kopenhaagenis uksed esimene tema oma restoran Geranium. Restorani moto on “Läbimõeldusel saab olla maitse”. Nimi tuleb aga pelargoonisarnaselt meeldiva lõhnaga taimelt, mis on söödav ja mida saab kasutada jookides ning millel on ka raviomadused.
Taimi tunneb Rasmus põhjalikult. Sellest annab tunnistust tema lemmiksöök: präänik viirpuumarjamahlaga. Seda mahla muide pakub emake loodus igale soovijale ka meil Eestis. Viirpuu on üks liigirikkamaid taimeperekondi. Eestiski kasvab ta põõsa või väikese puuna, mille marjad on nii jahuse maitsega, et neid kutsuti vanasti jahumarjadeks.
Aga Kopenhaagenis on võidujooks Põhjamaade parima restorani nimele saanud Geraniumi näol võimeka ja ambitsioonika osaleja.
Norralane Sven-Erik Renaa ehk Härra Järjekindlus. Sven-Eriku kokaks saamise lugu oleks otsekui võetud vanast muinasjuturaamatust. Vanavanemad tegid talus peamiselt enda kasvatatud kraamist ülimaitsvat sööki. Kui pere söögilauas parajasti söömisel olevat toitu ei kommenteeritud, siis valmistati ette järgmist einet.
Loomulikult ihkas niisuguse lapsepõlvega noor kokk pääseda maailma tippu. 1999. aastal paistiski, et kõik tuleb kergelt kätte. Võit Norra aasta koka võistlustel tähendas pääsu Bocuse’ile, aga oh häda! Sel ajal olid reeglid niisugused, et Bocuse’i võistluse võitnud maa ei saanud järgmisel aastal üldse oma esindajat välja panna. Norra oligi olnud see võitja ning Sven-Erikul polnud ihaldatud võistlusele vaatamata aasta koka tiitlile asja. Järgmised kaks katset tulla Norra meistriks lõppesid mõlemal korral teise kohaga. Alles möödunud aasta andis saatusele alla ja lõpetas nöökimise. Sven-Erik sai võidu Norra võistlustel ja parima kalatoidu valmistaja tiitli Bocuse’il.
Praegu töötab ta Norra gastronoomia instituudis ning jagab oma jäärapäist kogemust teistele.
Soomlane Jarmo Vähä-Savo ehk Härra Õpetaja. Tema restorani GW Sundmans Helsingi kesklinnas oleks õigem nimetada restoran-kokakooliks. Kui Michael Bhoola puhul sai mainitud, et paljud meie praegused tippkokad on tema juures harjutanud, siis Jarmo Vähä-Savo puhul ei ole liialdus väita, et peaaegu kõik Soome tippkokad on temalt midagi õppinud.
Teadjad mehed on inimestena enamasti lihtsad ja meeldivad. See on Jarmol ühine joon Leif Manneströmiga. Olles ise tipus, ei ole talle vähimgi probleem mõista algelisi vajadusi. Niisugused mehed ei eputa oma teadmiste ja oskustega, vaid panevad nendega teiste oskustele põhja alla.
Tema osalemisel valminud soomekeelne kokaraamat “Tere tulemast meile!” annab tipposkusi edasi kodukokale arusaadaval moel. See Soomes möödunud aasta kokaraamatuks valitud teos on väga asjalik ideeallikas neile, kes mõistavad natuke keelt ja soovivad pakkuda oma külalistele parimat. Mitte kalleimat kalamarja, vaid traditsioonilist toitu kohendatud moel.
Aivar Hanson
