“Oo, naised ka mängivad torupilli,” vaatas Cätlin, kes ise veel ühtki pilli mängida ei mõistnud, ja viis pärast keskkooli paberid Viljandisse, rahvalike puhkpillide erialale. Seal õppis ta mängima flööti, torupilli, parmupilli, pikka vilet, kaherealist lõõtsa… Ja tänased tudengid, kes sealsamas vilesid ja torupilli puhuma õpivad, käivad kõik tema käe alt läbi.

Ise õpib ta samal ajal kultuuriakadeemia jazz-popi osakonnas flööti. Ja käib koos Piret Tääruga koolides. Piret räägib lastele muinasjutte ja Cätlin mängib rahvamuusikat vahele. Täna Pärnumaal, homme Põltsamaal, reedel Kabalas… Selle kõige kõrval annab ta veel Viljandi muusikakoolis rahvamuusikatunde.

Tema pillimängu on kuuldud mujalgi – torupillifestivalidel Itaalias ja Walesis, muinasjutufestivalil ·otimaal, Anu Tauliga kontsertidel Prantsusmaal ja Vägilastega Marimaal.

Väga ilus tähe tüdar

Märjamaalt pärit Cätlin elab püsivalt Viljandis. “Esimene on kõhus ja teist veel ei ole,” ütleb ta oma pere kohta.

Tänavusuvised esinemised on titaootuse tõttu piiratud – augustis tuleb asja rahulikult võtta, nagu ta ise ütleb. Kuid tema pillimängu on kuulda Vägilaste “Väga ilusatel” ja Anu Tauli “Tähe tüdari” plaadil, mitmel rahvamuusikakogumikul ning paari aasta eest tuli välja ka tema enda plaat: Cätlin Jaago in Bagpipe Tradition (Cätlin Jaago torupillitraditsioonis).

Kes eelistab plaadile elus Cätlinit, võib minna reede öösel Tartusse – Shakespeare’i kohvikusse festivali “Maa ja ilm” järgsesse “ööklubisse”.