Sellest loost kujunes kuulipildujana sõnu tulistava räppari töötluses Tartu-patriootiline esitus rohkete trummibiitide taustal. Igati värskendav oli kuulda magusnukra aeglase valsi rütmis Valgre vahele sellist, kusjuures vägagi meloodilist käsitlust.

“Annelinn, Tammelinn, Ropka linnaosa, Toomemägi, “ räppis Chalice ning pani ka Pärnu valgesse riietunud siivsa publiku andunult kaasa skandeerima: Tartu-Tartu. Kahjuks esitas Chalice vaid ühe loo. “Tulge kõik Tartusse,” teatas ta lõpetuseks.

Padar tõi rokituuli

Samavõrd värskendav oli kuulda kolmeaastase ajalooga Valgre-festivalil esmakordselt esinemas Tanel Padarit, kes tõi “Ma olen

liig halb, et armastada mind” meloodiasse raskele rokile omast fiilingut ja meelitas välja õhtu hoogsaima aplausi.

Noorteiidol Ewert Sundja tunnistas, et võttis enne mõtlemisaja, kui Valgret esitama asus. Tema käsitlus kiskus jalutama bluusilikel radadel. Seevastu The Tuberkuloitedist tuntud Summer jäi truuks traditsioonilisele Valgrele.

Kuna festivali üks eesmärk on kutsuda Valgret esitama inimesi, kelle tavarepertuaari tema looming ei kuulu, siis täitis üllatuskülalise rolli edukalt kunagine lapstäht Toomas Uibo, kes ei ole enam kaugeltki heledahäälne sopran. “Kurk on ikka kähe ja ärevus on sees,” nentis Uibo enne ülesastumist.

Samas oleksid traditsioonilise Valgre austajad ilmselt pettunud, kui esinejate seast oleks puudunud Mart Sander, kes sai Pärnu Rotary klubilt auhinna Valgre loomingu populariseerimise eest. Selleks oli koopia Kuursaali kõrval asuvast Rait Pärgi loodud akordionit tõmbava Valgre kujust. Sander lubas auhinda Modern Foxiga jagada.

Tuleb au anda Urmas Lattikase – Raul Vaigla juhitud saatebändile, kes suutis eri stiilis esinejaid edukalt saata. Pisut kohatuna mõjuva Emil Rutiku teadustatud kontsert lõppes traditsiooniliselt esinejate ühislauluga “Saaremaa valss”. Publik küll märkimisväärselt kaasa ei laulnud, kuid see-eest õõtsus üksteise käevangus nagu eestlastel kombeks.

Kui Tanel Padar ja Tõnu Kilgas vastastikku mikrofoni andes jämmima hakkasid ja asi tundus just huvitavaks minevat, sai kontsert kahjuks otsa. Nagu ka festival. Soovijad võisid veeta veel aega päikeselises välikohvikus ning osaleda sama päeva jooksul sündinud Pärnu vaadetega maalide oksjonil.