Darwini juubel: laulev evolutsioon

 (18)

Darwini juubel annab teadusest huvitatud inimestele ikka ja jälle põhjust mõtelda selle üle, kuidas loodus toimib. Tema ideid on tõlgendatud moonutamiseni, kuid nende tuumik on püsinud endistviisi aktuaalsena.

Kas Darwin oli darvinist? Õige vastus – ei olnud. Sest darvinismi polegi olemas, see on hilisem väljamõeldis, mis pidi sotsialistidele, kommunistidele ja muule säherdusele rahvale olema abiks Jumala maamunalt väljakihutamisel – taevasse, kus on tema koht.

Darwin, kelle aastat tänavu usinalt tähistatakse ja kes täna, 12. veebruaril, saanuks 200 aastat vanaks, oli ja on üks eriline inimene. Mine sa tea, kellest teadlaste seas on kõneldud enam, kas Einsteinist või Darwinist. Kuid kindel see, et kui Einsteini teadustulemuste vastu püüdis võidelda stalinlik teadus, siis Darwini vastu jätkuvad rünnakud üha suureneva ägedusega ja neid juhtivad seltskonnad, kes nimetavad end kreatsionistideks või „aruka plaani rahvaks”.

Darwin oli iseõppija, mitte kõrgharitlane. Ta tõstis jala oma kodust välja vaid nooruses, kui reisis viis aastat purjekal ümber maailma (1831–1836). Täitis seal hoolsalt oma kuulsaid märkmikke, kuhu pani läbisegi kirja kõik, alates puhta pesu vajadusest kuni haruldaste liikidega kohtumiseni välja. „Elusorganismide muutlikkuses ja loodusliku valiku toimes ei näi esinevat rohkem ettekavatsetust kui tuule puhumise suunas,” jõudis ta oma kabinetimõtisklustes järeldusele.

Darwin kogus kokku hiiglasliku kollektsiooni elukaid, mida võimaluse korral Inglismaale saatis. Tema kogusse kuuluvad kuulsad erinokalised linnud, mida hakati alul kutsuma vintideks, hiljem täpsemalt lehesirkudeks. Ta leidis need Galápagose saartelt, kuid ei määranud kindlaks, milline lind milliselt saarelt on pärit. Alles tagantjärele rehkendati see välja ja Darwin sai needki linnunokad rakendada oma evolutsiooniliste ideede teenistusse.

Darwin pole kunagi öelnud, et inimene pärineb ahvist. Juttu on vaid ühistest esivanematest.

Ja Darwin pole kunagi korralikult ei tsiteerinud ega tänanud meest, kelle hirmus ta ülepeakaela oma „Liikide tekke” lõpuks avaldas, nimetades toda maailmarändurit ja mõtlejat Alfred Russel Wallace´it mõnel korral vaid kui „Mr Wallace”.

Eesti keel on üks väheseid maailma kultuurkeeli, milles ei ole trükitud Darwini põhiteost „The Origin of Species by Means of Natural Selection, or the Preservation of Favoured Races in the Struggle for Life”. 

Kuid Darwini propageerija ja tema juubeliaasta korraldajaid Ivar Puura lohutab meid ja lubab, et novembris on Darwini „Liikide teke” meie laual ka eestikeelsena. „Aktiivne tegevus selles suhtes käib koos tõlkija Mart Nikluse ja Mart Viikmaaga,” ütles Puura otse Darwini sünnilinnast Shrewsburyst.

Siiski oli Darwin ise üsna kartlik oma evolutsiooniteooriaga lagedale tulemisel, peljates küllap kiriku põlu alla sattumist. Eestis pole seda siiski karta. Küsimusele, kuidas suhtub luteri kirik Darwini evolutsiooniteooriasse, vastab teoloog Toomas Paul nõnda: „Samamoodi nagu Einsteini relatiivsusteooriasse. Või superstringiteooriasse. Kirik on leppinud, et teadused on täiskasvanud lapsed, kes elavad oma elu ja kelle tegude eest enam eostajad ei vastuta. Küll oma vitsad peksavad, nagu see on sündinud inimtõu parandamise katseprojektidega, olgu sotsiaaldarvinism, eugeenika või (lähitulevikus) insenergeneetika.”

Mida ütelnuks Darwin ise? „Inimeste arv maailmas on sama hea kui mitte midagi, võrreldes teiste tundeliste olendite arvuga; ent needki kannatavad sageli rängalt, ilma et mingisugust kõlbelist paranemist toimuks.”

Arengu uurimine jätkub

Ometi ei katke eluslooduse arengu uurimine. Ikka tullakse lagedale kord juba välja uuritud ilmingute avastamisega.  Darwin vaid muheleks selle üle. Kalastamine ja jahipidamine suunavad saakloomade evolutsiooni kiiremini kui ei miski muu Maa peal. Kuid kiired muutused, mis toimuvad jahiloomade koosluses, võivad ohustada ökosüsteeme. Nõnda selgub Santa Cruzis asuva California ülikooli ökoloogi Chris Darimonti ja ta kolleegide 34 uurimusest. Selgus, et saakloomade kehasuurus ja kasvukiirus on muutunud 29 liigi puhul. Keskmine muutus oli kolm korda suurem kui populatsioonides, mida ei kütitud.

Loe veel

Kütitakse ja püütakse ikka suuremaid isendeid, mis suunab liike pisemate isenditega koosluse radadele. See asjaolu oli evolutsionistidele teada juba am­muilma. Darimont näitas aga esimest korda, et see kehtib paljude liikide puhul alates tursast kuni karibuuni välja ja need liigid evolutsioneeruvad kiiremini kui muidu. Kuid näiteks pisemad kalad ei suuda enam toituda neist liikidest, kellest nad enne, suuremad olles, jagu said.

Tartu teadlane ja evolutsiooni asjatundja Mart Viikmaa kommenteerib selliseid avastusi nõnda: „Kahjuks pean tunnistama, et midagi fundamentaalset evolutsiooni alal ilmsiks tulnud ei ole – kui pidada silmas teooriat.

Mendelismiga toestatud darvinism, mida mõnikord sünteetiliseks evolutsiooniteooriaks nimetatakse, töötab hiilgavalt. Kui palju on neid loodusteaduslikke teooriaid, mis 150 aastat sisuliste muutusteta on vastu pidanud?! Seda küsimust võiks

küll Darwini-aastal arutada. Nii mõnedki „uusavastused” ja sensatsioonilised „uudised” tulenevad darvinismi puudulikust tundmisest.”

Kuid kui kiirelt siiski nüüdisajal evolutsioon toimub? „Võib päris kindlasti öelda, et see ei ole teada, milline liik on Eestis kõige kiiremini evolutsioneerunud,” ütleb Tartu ülikooli teadlane Kalevi Kull, „sest peale seni Eestis määratud umbes 25 000 liigi elab siin hinnanguliselt veel vähemalt 5000 liiki, kelle nimegi pole teada – ja seda üksnes pärismaiste liikide hulgas.” Arengukiirust pole ka kerge mõõta, sest see tuleb ilmsiks DNA-s toimunud muutuste kaudu, kuid enamikul sealsetel muutustel ei ole funktsionaalset tähtsust, mistõttu see mõõt ei peegelda kuigivõrd liikide toimimises või väljanägemises esinevat evolutsiooni.

„Üks ajalooline Eesti seos, mis vajab ikka ja jälle Darwiniga seoses meenutamist, on asjaolu, et üks Darwini esimesi teadustöid korallriffide struktuurist tugines olulisel määral Raplast pärit Krusensterni prantsuskeelsele atlasele,” kommenteerib Ivar Puura, juhtides ka tähelepanu Baeri olulisele mõjule.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare