Carl Sagan tegeleb selles viimases oma elu ajal avaldatud raamatus küsimusega, miks on parateadused nii ligitõmbavad. Miks said keskaegsed nõiaprotsessid toimuda? Miks tema sõnul langeb USA-s huvi reaalteaduste vastu? Sagani arvates ei tegelda koolis mitte teaduse meetodite selgitamise ja õppimisega, vaid pigem faktide pähetagumisega. Nii kaob laste huvi maailma kohta kõike teada saada mõne kooliaastaga. On kummaline, et kui Euroopa arvab, et jääb USA-st innovaatilisuse poolest maha, kritiseerib Sagan USA süsteemi. Ta juhib ka tähelepanu, et ühiskonnad teevad iga päev suurejoonelisi eksperimente, millel pole mingit tõestust taga. Nagu süstalde tasuta vahetamine, kondoomide kättesaadavaks muutmine jm. “Praegu pole Maal ühtki riiki, mis vastaks 21. sajandi keskpaiga nõudmistele,” deklareerib ta kindlalt.