2010. aastal viis Eesti laste ja noorte diabeedi ühing (ELDÜ) läbi uuringu „Diabeedihaigete laste ja noorte elukvaliteet Eestis”. Uuring tõdes, et 26% laste-aiaealistest lastest olid kodused, sest neid lapsi keelduti lasteaeda võtmast nende haiguse tõttu. See tähendas, et üks lapsevanematest pidi lapsega koju jääma. 57 protsendil lastest oli võimalik käia laste-aias, kuid nende vanemad pidid mitu korda päevas käima veresuhkrut mõõtmas ja insuliini annustamas – lasteaia personal keeldus nendest toimingutest! Koolis vajas sama uuringu andmetel täiskasvanu abi umbes 22% lastest, seda põhiliselt algklassides. Vaid pooltele neist osutas abi keegi kooli personali hulgast, ülejäänud juhtudel oli abistajaks lapsevanem või samas koolis õppiv vanem õde-vend. Koolilapsed tulevad olude sunnil oma diabeedi haldusega ise toime, kuid selline vastutuse andmine pole eakohane ja lubatud. Kui kogu vastutus lasub lapse õlul, siis võib juhtuda, et ühel päeval tuleb väsinud laps koolist koju kõrge veresuhkru ja peavaluga. Teisel päeval võib aga last ohustada liiga madal veresuhkrutase kõigi oma sümptomitega.

Väga oluline projekt

2012. aastal käivitati ELDÜ eestveda-misel projekt „Diabeediga laps haridusasutuses”. Projekti koordineerib tervise arengu instituut ja rahastab Eesti haigekassa. Projekti peamised eesmärgid on diabeeti põdevate laste toimetulek haridusasutuses ja haiguse hea kontroll kogu lasteaia- või koolipäeva jooksul. Teine oluline eesmärk on ka see, et lapsed ei kannataks diabeedi tõttu ebavõrdset kohtlemist. Siiani esineb juhtumeid, kus diabeetikut ei võeta kaasa klassiekskursioonile, ei lubata kaaslastega matkama või muule üritusele.

Nimetatud projekt keskendubki konkreetsele diabeeti põdevale lapsele, kes läheb esmakordselt kooli, lasteaeda või vahetab haridusasutust.

Spetsiaalse ettevalmistusega diabeedi-õed külastavad kolmel korral haridusasutust eesmärgiga koolitada haridusasutuse personali. Koolitusteks on välja töötatud laste diabeedi juhendmaterjalid ja need on haridusasutuse töötajatele vabalt kättesaadavad. Kool või lasteaia juhtkond määrab lapsele isikud, kes saavad antud lapse vajadustele tuginedes väga konkreetsed juhised, mis sisaldavad teavet selle kohta, kui tihti, millistel kellaaegadel või millistel juhtudel on vaja lapse veresuhkrut kontrollida. Euroopas kehtiva diabeedijuhise järgi on praegu minimaalne nõutav veresuhkrute mõõtmiste arv päevas neli kuni kuus korda, kuid optimaalne mõõtmiste arv on iga lapse puhul erinev.

Lasteaeda või kooli antavas juhises on konkreetse lapse tarvis kirja pandud tema täpne insuliiniannus süstevahendi või pumba abil, samuti manustamise kord. Lapse toitlustamise puhul märgitakse ära, kas laps vajab sööki teatud kindlal kellaajal ja kindlat kogust süsivesikuid. Lisaks on juhistes kirjas lapsel kasutatav glükomeetri tüüp ja raviks vajalikud süstevahendid või pumbatarvikud. Iga lapse kohta antakse soovitused, kuidas tegutseda madala veresuhkru tingimustes.

Antud projekti edukus sõltub haridusasutuse personali, lapsevanemate ja diabeedimeeskonna omavahelisest heast koostööst. Loodan väga, et see projekt julgustab haridusasutuse personali koostööks ja vastutuse jagamiseks pere-konna ning diabeedimeeskonnaga.

Tasub teada!Lastel esineb peamiselt I tüüpi diabeeti.

I tüüpi diabeeti haigestumise põhjused on ebaselged. Eestis on

I tüüpi diabeet diagnoositud u 500 lapsel ja noorel vanuses 0–15 eluaastat.

Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki – käia lasteaias, koolis, huvi-ringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeeti põdeval lapsel peab söögi kompenseerimiseks olema alati käepärast insuliin ja veresuhkru taseme mõõtmiseks glükomeeter.

Diabeedi puhul on väga oluline jälgida õiget toiduvalikut kindlatel kellaaegadel.

Tervisekülge toetab Eesti Haigekassa