•• Mis on kehaväline viljastamine (IVF)?

See on tänapäeval üks peamisi kunstliku viljastamise meetodeid, mis võimaldab lastetuse probleemiga silmitsi seisvatel peredel järglasi saada. Kui loodus on ette näinud, et seemne- ja munarakk kohtuvad naise organismis, siis kehavälise viljastamise korral luuakse kohtumispaik naise ihust väljaspool – laboritingimustes. Seal saame jälgida ja loota, et munarakk viljastuks ja areneks embrüoks. Seejärel viime embrüo naise kehasse – emakasse. Rasestumine leiab aset üksnes siis, kui embrüo kinnitub emaka limaskesta külge. Me saame aidata kaasa sugurakkude kohtumisele, aga mingil hetkel anname protsessi looduse kätte tagasi. Seepärast on protsess ise ikka üdini looduslik ning kõnekeeles kasutatav nimetus „kunstlik viljastamine” kohati eksitavgi.

•• Millal kasutatakse kehavälist viljastamist?

Lastetuse põhjused võivad olla nii mehe-, naise- kui ka mõlemapoolsed. Sellest meetodist on abi kõigil juhtudel. Klassikaliselt on kehavälist viljastamist kasutatud siis, kui munajuhadega, mis on sugurakkude kohtumispaigaks, on midagi juhtunud. Need on eemaldatud, kahjustada saanud, sulgunud… Põhjus on enamasti sugulisel teel läbipõetud põletikud, mille algatajateks võivad olla suguhaigused, nakkused. Leidub ka muid põhjuseid, näiteks haigused kõhuõõnes või kui naine on noores eas põdenud ägedat pimesoolepõletikku, mille tagajärjel on pimesool eemaldatud. Viljakasse ikka jõudes võib aga selguda, et mingil põhjusel ei õnnestu rasestuda. Ka siit tasub seost otsida.

Lastetuse põhjus võib seisneda ka munasarjades, mis ei tööta täisväärtuslikult. Loodus on evolutsiooni käigus ette näinud, et iga kuu valmib üks munarakk, mis satub munajuhasse. See süsteem võib olla eri põhjustel häiritud. Sellisel juhul saab rasestumisele kaasa aidata nii ravimite kui ka kehavälise viljastamisega.

•• Millised on mehepoolsed põhjused?

Kehavälist viljastamist võib mehe puhul vaja minna siis, kui munandid teevad oma tööd halvasti ja seemnerakke on vähe. Sellisel juhul valitakse sperma-analüüsist välja ideaalse kuju ja liikumisvõimega seemnerakk, mis süstitakse munarakku või üritatakse seemnerakke saada kirurgilisel teel otse munandist.

•• Kui tulemuslik on kehaväline viljastamine?

Tänapäeval on see kõige efektiivsem viljatusravimeetod. Eestis tohib naisele siirata korraga kõige rohkem kolm embrüot. See tähendab, et kui saame naiselt kümme munarakku ja neist kaheksa viljastuvad, siis ei siirda me kõiki korraga emakasse. On riike, kus see on lubatud. Ühel protseduuril siirdatavate embrüote hulk mõjutab kindlasti viljastumise tõenäosust.

Kui oleme embrüod emakasse siirdanud, otsustab juba loodus, kas neist kolmest kinnitub üks, kaks, kolm või mitte ükski. Eestis, kus esineb kõige enam kahe embrüo siirdamisi, rasestub kehavälise viljastamise tulemusel 30–40% protseduuril osalenud naistest.

•• Kehaväline viljastamine ei too alati kaasa rasedust. Miks?

See on täpselt nii nagu looduses. Iga vahekorraga ei jääda kohe rasedaks. Rasestumise protsess on väga keeruline, igas etapis peab kõik õigesti toimima.

•• Mõnel naisel on suurem tõenäosus rasestuda kui teisel. Kas tõenäosust on võimalik enne protseduuri hinnata?

Jah. Väga selge tegur on naise vanus, mida me paraku kuidagi mõjutada ei saa. Statistika näitab, et alates 35. eluaastast halvenevad kunstliku viljastamise tulemused. Pärast 40. eluaastat liigub rasestumise tõenäosus väga kiiresti nulli suunas. Elu jooksul uusi munarakke ei lisandu ja alates puberteedist neid ka iga kuu n-ö kulutatakse. Mingi hetk saavad need piltlikult öeldes lihtsalt otsa. Meeste olukord on erinev – nemad on võimelised ka 60- ja 70-aastaselt isaks saama.

•• Nova Vita kliinik on tegutsenud 15 aastat. Kas midagi on võrreldes algusaastatega muutunud?

Tipptehnoloogia täiustub pidevalt – loodud on paremad tingimused, et rakud väljaspool keha areneda saaksid. Igapäevase töö kõrval toimub ka pidev areng, uute võimaluste ja efektiivsuse tõstmist soodustavate tegurite otsimine, riskide vähendamine jpm. Meetod ise muutunud ei ole.

•• Kas ja kuidas on muutunud naiste profiil, kes teie poole pöörduvad?

Lastetuse probleemidega paaride arv kasvab aasta-aastalt. Ühest küljest on see seotud sellega, et järglaste saamise soov saabub järjest hiljem. Teisest küljest, mida kauem on elatud, seda suurem on tõenäosus, et on omandatud probleeme, mille tagajärjel on rasestumine raskemaks või võimatuks muutunud. Järjest rohkem mõjutab viljakust meid ümbritsev keskkond, meie harjumused ja sõltuvused. Näiteks mõjub naiste viljakusele halvasti pikaajaline suitsetamine. Suurt rolli mängib ka hooletu seksuaalelu. Võrreldes teiste riikidega on Eestis nii meeste kui ka naiste põletikulised kahjustused esikohal.

•• Kui kehaväline viljastamine ei too kaasa rasedust, siis millal võib uuesti protseduurile tulla?

Naine on suhteliselt ruttu valmis uueks katseks – umbes kolm kuud pärast esialgset katset. Uut katset võib edasi lükata ebaõn-nestumisest tingitud psühholoogiline pool. Lootus rasestuda võib olla väga suur, seda suurem on ka kurbus, kui tulemus ootustele ei vasta.  

•• Kas pärast mitmendat ebaõnnestunud katset saab järeldada, et meetod pole konkreetsele paarile sobiv?  

Selgeid piire pole. See on väga individuaalne. Olen puutunud kokku naistega, kes ei mäleta enam, mitmenda protseduuriga on tegu. On väga raske ka öelda, et teie ärge enam proovige. Millalgi hakkame välja pakkuma alternatiive. Kõik sõltub sellest, kui suurt stressi laste puudumine perele tekitab. Kas ollakse üldse valmis kaaluma teisi võimalikke lahendusi. Samuti mängivad rolli põhjused, miks meetod ei toimi, mis põhjustel on soovitud kehavälist viljastamist kasutada. Probleemid ei pruugi olla alati absoluutset laadi. On näiteid, kus perekond on mitu aastat üritanud tulemusteta last saada ja lõpuks saadakse laps kunstliku viljastamise abil. Hiljem on mehe või naise kehas toimunud muutused ning perekonda sünnib trobikond lapsi loomulikul teel. On muinasjutulisi lugusid, kus naisel sündis kolme järjestikuse protseduuri abil perre kolm last, teisel jälle on õnnestunud rasestuda pärast korduvaid katseid ja raskusi. Väga õnnelik algus oli meie kliinikul 1995. aastal – esimene kehavälise viljastamise protseduur õnnestus, naine rasestus ning sünnitas.

Lastetus on laialt levinud probleem

•• Lastetus on laialt levinud meditsiiniline probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest. Eestis võib olla ligikaudu 20 000 lastetut paari.

•• Haigekassa kompenseerib embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamisega seotud teenuste kulud ravikindlustatud kuni 40-aastasele patsiendile.

•• Võimalik on taotleda kehavälise viljastamise ravimite hüvitist kuni 10 000 krooni ulatuses ühe protseduuri kohta.

••  Eestis sündinud lastest on umbes 0,5% protsenti eostatud IVF-meetodi abil.