Dr Riina Kallikorm: sügisel langeb valu taluvus

Tartu Ülikooli Kliinikumi reumatoloogi dr Riina Kallikormi sõnul leidub kõikidel inimestel alati võimalus oma ravi toetada ja tõhustada.

•• Kas sügis-talvisel hooajal sagenevad luu-ja liigesehaigused?

Haiguse ägenemine võib olla rütmiline ning see sõltub haigusest, haigest endast ja ravist. Näiteks kõhre kulumise haigust ehk osteoartroosi vaevusi esineb sügiseti rohkem, kuid see on pigem seotud liigeste suureneva koormusega, nt sügistöödega. Vanematel inimestel annavad liigesed osteartroosiga sügisel ja talvel tõesti rohkem tunda, kuid siin tuleb vaadata ka elurütmi. Suvel, kui meie tuju on parem, tegevust ja suhtlemist rohkem, ei märgata ka haigust. Sügisel kodusemaks jäädes jälgitakse oma keha rohkem ja meeleolu langus toob kaasa ka haiguse märkamise ja valu taluvuse languse. Samas süsteemseid põletikulisi haigusi põdevad patsiendid tunnetavad vaevusi külmal ajal hoopis vähem.

Üks osa haigusi on aga küll meteotroopsed ehk ilmamuutustele tundlikud.

Alati tuleb silmas pidada, et kui pole haigust, pole ka valu. Valu on märk haigusest, mida peab ravima, mitte ainult valu leevendama.

•• Mida vastate patsiendile, kui valu on, aga haigust pole?

Pideva pinge all olevas piirkonnas võib tekkida valu, kuid haigust pole. Sellisel juhul peab otsima lõõgastust ja lubama olla endal psühholoogi või psüh-hiaatri patsient.

•• Millised on tüüpilisemad luuhaigused?

Meie tugiaparaati st luustikku, liigeseid ja lihaseid tabavaid haigusi võib loetleda ligi paarsada. Neid kõiki kokku nimetakse reumaatilisteks haigusteks ja nende mõju inimese elukvaliteedile on väga suur.

Reumaatilised haigused haaravad sageli kogu sidekude – lisaks liigestele, lihastele ja veresoonkonnale põhjustavad need ka organismi erinevate struktuuride (nt süda, neerud, kopsud jne) kahjustusi. Reumaatiliste haiguste korral väheneb ka elulemus, elukvaliteedist rääkimata.

•• Mis on reumaatiliste haiguste põhjused?

Põhjuseid on mitu ja osade haiguste täpseid põhjuseid ei teata. Vallandaja võib olla infektsioon, kuid põhiprobleem on immuunsüsteemi häire kujunemine. Oma töö teevad ebatervislikud eluviisid.

Haiguste avaldumise kohta saab öelda, et osteoporoos on näiteks hiiliv haigus, mis avaneb sageli alles trauma tagajärjel, kui luu on murdunud. Liigesehaigus hakkab endast juba tulles märku andma. Siis tuleb hakata uurima valu põhjust st diagnoosi ning ravi otsima.

•• Kuidas saab reumaatilisi haigusi ravida?

Et reumaatilised haigused on enamasti kroonilise kuluga, on ravi pikaajaline. Oluline on ravi õigeaegne algus – st haige kiire jõudmine reumatoloogi juurde, kelle ülesanne on diagnoosimine, ravi määramine ja ravi edasine juhtimine. Ravi peab olema järjepidev ja sisaldama nii medikamentoosset ravi kui ka rehabiliteerivaid meetmeid. Ravi hea efekt on võimalik ainult patsiendi, arstide (sh perearsti) tihedas koostöös.

Krooniliste haiguste puhul võib inimene vahel ravist väsida. Seda erinevatel põhjustel. Siis tuleb arstiga rääkida, kes motiveerib ravi jätkama ning pakub võimalikke lahendusi.

Mida saab inimene ise enda jaoks ära teha?

Ela tervislikult. Püsi normaalses kaalus ja tegele pidevalt spordiga. Väldi infektsioonide muutumist krooniliseks. Hoidu allergilistest reaktsioonidest ja traumadest.

Trauma tekkimisel, pead seda korralikult ravima. Kui vaatamata sellele kujuneb ikkagi reumaatiline haigus, tegele haiguse ravimisega. Väga oluline on, et leiad raviarstidega usaldusliku ja püsiva kontakti.